Baltisakslased olid Hitleri ja Stalini salasobingu esimesed ohvrid

Tõnis Kaasik (vasakul) ütles monumendi avamisel, et linnud ei sümboliseeri mitte ainult minekut, vaid ka tulekut. Arhitekt Kalle Rõõmus oli avamisel Kaasiku kõrval, lindude autor Simson von Seakyll aga kohale ei jõudnudki. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

18. oktoobril, mil möödus 79 aastat esimese ümberasujate laeva lahkumisest Tallinnast, avati Saka mõisas mälestusmärk Umsiedlung’ile. Kunstnik Simson von Seakylli ja arhitekt Kalle Rõõmuse loodud mälestusmärk on Saka mõisaomanike Eha ja Tõnis Kaasiku kingitus Eesti vabariigi 100. aastapäevaks.

Tõnis Kaasik soovib, et mälestusmärk meenutaks baltisaksa rahvakillu panust Eesti ja Läti arengusse. “Juhtigu see mälestusmärk tähelepanu baltisakslaste loodud ja siia maha jäänud pärandile, olgu need siis kunstiteosed, ehitusmälestised, enam kui tuhatkond mõisahoonet ja park nende ümber. Baltisakslaste panus ja nende loodu on aidanud rajada Eesti riiki nii sõdadevahelisel ajal kui ka viimased 25 aastat,” rääkis Kaasik.

Mälestusmärk on Kaasiku sõnul ka tänutäht võimaluse eest elada oma riigis, mille vundamenti aitasid laduda arvukad baltisakslaste põlvkonnad, kelle toetust oleme tundnud ka oma riigi taasülesehitamisel.