2019. aasta mullaks valiti madalsoomuld

Kristi Ehrlich
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muld.
Muld. Foto: Sille Annuk

Eile Eesti maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2019. aasta mullaks märg ja õrn madalsoomuld.

Eile Eesti maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2019. aasta mullaks märg ja õrn madalsoomuld.

“Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit,” rääkis Eesti maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover.

Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14 protsenti meie muldkattest ja neid leidub peaaegu kõigis Eesti piirkondades. Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast.

“Püsivalt märgade muldadega looduslikel lagesoodel esineb mitmesuguseid tarnaliike,” ütles Astover. Kuivendatuna on neil suure saagikusega kõrrelisterohked rohumaad. Metsasoode taimkate sõltub aga põhjavee lubjasusest. Sealses puurindes on harilikult sanglepp ja sookask, pärast kuivendust ka kuusk.

Madalsood on Eesti muldkatte üks suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Viimase sajandi jooksul on palju madalsoid metsa- ja põllumajandusliku kasutuse otstarbel kuivendatud.

Et kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad turba kiire lagunemise, kaasneb sellega suure koguse süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse madalsoomuldi õrnaiks. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles