Profiratturite karm elu toodi kinolinale

Rein Taaramäe (laua taga paremalt), Kalle Kriit ja Ivar Jurtšenko aitasid Rakvere Teatrikinno tulnud publikule avada linateose “Mäed, mida polnud” telgitaguseid. Film vaadatud, jutud räägitud, kinkis profiklubis Direct Energy pedaaliv Taaramäe igale soovijale mälestuseks autogrammiga pildi. Foto: Vladislav Musakko

Rakvere Teatrikino väärib lõppeval aastal pikka paid: põhjusel, et kinomaja juht Merili Räitsak korjab kassahittide kõrval üles ja toob publiku ette tõsisemad linateosed, nagu on näiteks verivärske dokk “Mäed, mida polnud”.

Spordist ja sportlastest pajatavaid dokumentaalfilme sünnib Eestis suhteliselt harva ning massid nendele reeglina tormi ei jookse. Asjata, sest aeg-ajalt on kasulik silmaringi avardada. Kasvõi seetõttu, et üht või teist asja paremini mõista.

Rattaspordiga vähem kursis olevatele inimestele meenub ilmselt esmajoones mõnikümmend aastat tagasi vändatud Eesti mängufilm “Küljetuul”. Suuresti sealt ammutatud teadmiste ja mälestustega läks Rakvere Teatrikinno filmi “Mäed, mida polnud” vaatama ka siinkirjutaja.