Kodutute varjupaigas on aastalõpupäevad üsna proosalised

Olgu või jõulupühad, uksed on Rakvere kodutute varjupaigas avatud. Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere sotsiaalkeskuse varjupaik on praegu koduks üheksale inimesele. Moodne maailm, võiks mõelda, sest need mehed elavad kommuunielu. Tegelikult kummitab selles segasummasuvilas üksindus, iseäranis teravalt jääb see silma perekesksust tervitaval jõulukuul.

Sellal kui suur osa maailmast tähistab jeesuslapsukese sündi, kulgeb Rakvere kodutute varjupaigas õhtu rahus. Heledasti valgustatud maja uks on paokil, selle vahel teevad suitsu kaks meest, üks neist lühikestes pükstes. Sõbralikult naeratavad mehed tervitavad meid kui vanu sõpru ja lükkavad ukse laia žestiga lahti.

Seda, et päevadel pole teab mis vahet, kinnitavad nii siinse maja elanikud kui ka töötaja. Nagu ikka, on mehed lubatud asemele pikutama kella 15-st, et järgmisel hommikul, olgu või jõulupüha, kell 9 uitama minna. Või veeta päev tänavu püstitatud kodutute varjupaiga bangalos, mis kütteta ja külm nagu hundilaut.