Keskpolügooni eriplaneering näeb ette ulatuslikku raadamist
9. jaanuar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/08/11702615t1h6c07.jpg)
Kaitseministeerium avalikustas möödunud aastal kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul puudus aruandest raadamise ning muudetud veerežiimiga alade mõjude kirjeldus. Keskkonnaministeerium märkis, et kuna planeering näeb ette metsa raadamise kuni 6000 hektaril, peab kindlasti hindama ka selle mõjusid kasvuhoonegaaside emissioonile ja sidumisele.
Kaitseministeerium märkis vastuses, et kuigi hindamise käigus on lähtutud maksimaalsest võimalikust pindalast, ei ole tegelikkuses kavas raadata kogu metsa planeeritud liikumiskoridorides.
“Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel on arvestatud, et kaitseväe keskpolügooni rajatiste väljaehitamiseks vastavalt arendusprogrammile on maksimaalne raadatava ala pindala 6000 hektarit, millest 2017. aasta seisuga oli juba raadatud 1500 hektarit ja veel vaja raadata kuni 4500 hektarit,” seisab kaitseministeeriumi vastuses.
Ka märkis kaitseministeerium, et seda, millistel aladel ja kui suures ulatuses on kavas keskpolügoonil veerežiimi muuta, täpsustatakse vastavate hüdroloogiliste uuringute ja kuivendusprojektidega projekteerimise käigus.
Kaitseministeerium kinnitas, et aruandesse lisatakse ettepanekud võimalike asjakohaste leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringu eesmärgiks on määrata kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduses nimetatud ülesanded. Planeeringuga kavandatakse kaitseväe keskpolügooni alale väljaõppetegevuseks vajalikke objekte. Kavandatavad objektid ja ehitised on riigikaitselise ülesandega.