Fakt, et negatiivne reklaam on samuti reklaam, sai jällegi üsna ilmekalt kinnitust. Vahel töötab antireklaam tõhusamalt kui mõni kiidulaul.
Juhtkiri: Turundaja vastu oma tahtmist
30. november 2011, 08:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti peab mahategija koloriitne kuju olema ja seda on kultuuriminister Rein Lang kahtlemata. Ta on teravate repliikidega varemgi silma paistnud.
Ning nüüd on kultuuriminister Rein Lang oma halvustava suhtumisega Barbara Cartlandi teostesse saanud hoopiski selle äärmiselt viljaka inglise armastusromaanide autori parimaks müügimeheks Eestis. Cartlandi raamatud kaovad poelettidelt ja raamatukogudes on nende laenutamisel pikad järjekorrad.
Paraku on see nii, et kui midagi halvustada, piirata või suisa ära keelata, tekib selle vastu laialdane huvi.
Ikka on ju põnev teada, millega tegu, või teisalt soov olla nende väheste seas, kes piiratud ressursile ligi pääsevad, ning keelatud vili on teatavasti veel see kõige magusam.
Meediaga varem lähedalt seotud kultuuriminister võinuks ju niisugust reaktsiooni ette näha. Sellele vaatamata siiski ei usu, et minister oleks mingitest huvidest lähtunud ja tahtlikult soovinud menukirjaniku müügiedule kaasa aidata.
Laiemalt võttes on minister Langil ju üsnagi toetamist vääriv lähenemine. Riigi raha eest tuleks toetada mitmekesisemat ja kommertslikult vähem edukat kultuuri. Olgu need siis kirjandus või muusika.
Kirjandus- ja muusikahitid saavad ise hakkama ja leiavad nii publikut kui toetajaid ka riiklike toetusteta. Riikliku kultuuripoliitika ning seeläbi kultuuri rahastamise põhimõte peaks lähtuma mitmekesise ja eriilmelise kultuurikeskkonna loomi-
sest –, et oleks valikuid ja alternatiive.
Aga kirjanduse lugemise suunamise seisukohalt paluks lugupeetud ministril järgmisel korral maha laita näiteks Tammsaare, Dostojevski ja Tšehhov.