10 ja 50 aastat tagasi
16. veebruar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Kas õnnetus hüüab tulles?
Taas oli Rakvere Teater tulvil rajooni majandite, asutuste ja ettevõtete juhtijaid. Tuldi tuletõrjealasele nõupidamisele. Kohale olid kutsutud ka tuletõrje tehniliste komisjonide esimehed ning vabatahtliku tuletõrjeühingu aktivistid ja juhid. Asjatult niisuguse mastaabiga nõupidamist kokku ei kutsutud. Läinud aastal oli meie rajoonis 39 tulekahju. Kahjusumma tuli kokku rohkem kui 80 000 rubla. Põles maha 11 elumaja. Tules hukkus neli last. Tuletõrjealaste eeskirjade rikkumine, laste mäng tulega ja sellega ettevaatamatu ümberkäimine, ahjude liigkütmine, küttekollete mittekorrasolek – need on kõige sagedamini tuleõnnetusi põhjustanud. Tulekahjusid on olnud tööstusettevõtteis ja kolhooside-sovhooside tootmishooneis. Hukkunud on hulk loomi. See kõik peaks manitsema äärmisele ettevaatlikkusele. Paraku juhtub aga veel päris kurioosseid lugusid. Pikevere kolhoosi mehed panid näiteks uhiuue mootorpritsi M-600 töökoja juures asuvasse lattu. Töökoda läks põlema ja mootorpritski pidi äärepealt sisse jääma. Tehase “Norma” Rakvere tsehhi mehed otsustasid uhiuue mootorpritsiga veehoidlat porist puhastada. Kirovi-nim. Kolhoosis ei saadud juba kustutatud hoone juurde tuletõrjevalvetki välja pandud. Varustamine tuletõrjevahenditega lonkab.
10 aastat tagasi
Kaaludes võimalusi. Juhtkiri
Rimi on tulnud välja väärt ideega, mida osa maailma kaubakette on juba ammu praktiseerinud: anda toidukaup, mille nõuetekohase realiseerimise aeg hakkab lähenema, kuid mis on siiski igati kõlblik, abivajajatele, mitte visata prügikasti. Neid, kes lahtilõigatud vorstijupi või avatud salatikasti vastu huvi tunneksid, jagub. Tarbijat kaitsevad aga rohked nõuded, mis ei luba teatud arvu tunde letis olnud tooteid müüa, ja nõnda tuleb kaupmehel kaup maha kanda, seda lihtsalt kodututele laiali jagada ta ei saa. Ja polekski mõeldav, et näljaste hordid kuskil kaupluse tagaukse juures seisaksid. Et kõlblik toit jõuaks nendeni, kel pole jaksu seda osta, on vaja näiteks mõnda MTÜ-d, kellel peavad olema nõuetele vastavad toidujagamise tingimused. Arusaadav – ka kodutu inimene peab saama parima teeninduse ning kaitse, mitte toidu, millest tekib ehk mõni tervisehäda. Teisalt on tegu täiskasvanud inimestega, kes söövad omal vastutusel. Nii et arvestades Eestis üha kriitilisemaks muutuvat olukorda, oleks mõistlik ehk mõne ettekirjutuse puhul teha mööndusi. Rangete nõuete tõttu on meie toidukauplused sunnitud iga päev väga suurtes kogustes ära viskama realiseerimistähtaja ületanud, kuid veel toiduks kõlblikku kaupa. Samas saaksid sellest hulgast söönuks need, kellele see oleks ainus võimalus keha kinnitada.