On kurb ja hirmutavgi, kui lähedane inimene peab järjekordselt haiglaravile minema. Suur on rõõm, kui ta tervenenuna koju pääseb. Tänu pälvivad kõik need, kes haigega vähemal või suuremal määral kokku puutusid.
Kiri: Mõtisklused meditsiinist meedikuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen mõelnud, et kui ma midagi siin elus õigesti olen teinud, siis seda, et sidusin oma tööelu meditsiiniga. See oli minu parim valik. Et olen nüüd mõnda aega tööst eemal olnud, praegu mind enam ei kurvastagi, sest meditsiinis on paljugi hoopis teisiti kui kunagi, ikka siis, kui rohi rohelisem oli.
Kui on valitud meditsiiniga seonduv eriala, pole tehtud kerge valik. See nõuab vastupidavust, tarkust, suhtlemisoskust, inimlikkust ja veel palju muud. Et päev-päevalt tõmbub kokku siin töötada soovivate meedikute ring, on töö seda pingelisem. Haigeid ja tööd on arutult palju.
Seega tulebki nii haigetel kui ka nende omastel sageli aru saada sellest, millest ehk aru saada ei sooviks.
Kui valves olev arst küsimustele patsiendi kohta vastab, et pole kursis, sest on vaid valvearst, on see täiesti põhjendatud. Kuidas ta peakski end lühikese ajaga iga haige olukorraga kurssi viima, küllap pole see vajalikki?
Haigel on sageli ka teisi haigusi peale parajasti ravitava, miks peaks suutma neile tähelepanu pöörata, oluline on, et haige paraneks kõige hullemast. Miks peaks arst aega leidma ja miks peaks talle meeldima, kui pärin, kuidas on lood mu lähedase haigusega ja sellega seonduvaga?
Et olen meedik, oskan ehk rohkem uurida, sest tean, et kui kord taas kodus oleme, on parem, kui kõigest rohkem tean, sest pika haigusaja jooksul olen olnud oma haigele nii arst, õde kui hooldaja. Valikut lihtsalt pole, ja usun, et on veel teisigi samas olukorras olevaid inimesi. On piinlik, kui tunnen, kuidas mind peetakse ninatargaks, tähtsaks ja mida kõike veel. Jääb üle vaid siiralt vabandust paluda, et nii pealetükkiv olin.
Haige haiglast välja saades on soov vestelda raviarstiga inimlik, aga see on taas arsti kalli aja raiskamine, seda peab mõistma. On ju väljavõte, mille õde edastab, ja edasi on perearstid, kes vajadusel selgitamist jätkavad.
Ja kui nüüd keegi arvab, et vahel tuleb ette ka hoolimatust ja ükskõiksust, siis teadke – see on küll vaid arvamine …
Toogu advendiaeg kõigile hingerahu, hoolivust ja rõõmu!
Olli Tõnurist