10 ja 50 aastat tagasi
11. mai 2019, 00:00
Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Tähistati võidupüha
Kevadõhtu kisub videvikuks. Arvukalt koguneb rakverlasi vennaskalmistule. Algab mälestusmiiting, mis on pühendatud võidupühale. Miitingu avab Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitja sm. Trasberg. Sõnavõtud vahelduvad koori esinemistega. Rakvere I Keskkooli õpilased esitavad montaaži. Seejärel asetavad linna koolide, asutuste ja ettevõtete esindajad ausamba jalamile pärgi. Mälestusmiiting lõpeb hümnihelidega. Tsemenditehases “Punane Kunda” ei katkenud töö hetkekski ka pühade ajal. Paljud kundalased, kes tööst vabad, käisid 8. mai õhtul vennashaual pärgi panemas. 9. mail käidi aga võidupüha rahvamatkal. Lammasmäel registreeriti 730 matkast osavõtjat. Tsemenditehases töötab praegu üle saja Suure Isamaasõja veterani. Paljud neist tulid koos abikaasadega võidupüha õhtul tehase klubisse. Kohvikklubi õhtul heietati vanu sõjamälestusi. Õmblusvabriku “Virulane” Kunda tsehhis oli 8. mail võidupüha tähistamiseks aktus. Esinesid mudilased, kommunistlikud noored ja Kunda Keskkooli õpilased. Pärast kontserti anti esinejatele üle kingitused. Võsu vennaskalmistul oli võidupüha tähistamiseks leinakoosolek, millest võtsid osa Võsu 8-kl. Kooli õpetajad ja õpilased, samuti kohalike asutuste esindajad. Langenuid mälestati minutilise leinaseisakuga. Langenute kalmule pandi pärjad.
10 aastat tagasi
Rakverre kavandatakse liivakellatorni
Samal ajal kui Pärnus küpseb idee püstitada linna tunnuseks paarimeetrine liivakell, on Rakveres juba maailmas ainulaadse liivakellatorni ehituslubagi välja antud ja rahastaja leidmiseks projektid laiali saadetud. Viieaastaseks saanud Rakvere promenaadi bussijaamapoolses otsas on aga liivakellatorni valmimine juba käegakatsutavaks reaalsuseks saamas ja selle kõrguseks kavandatakse üle üheksa meetri. Idee autor Priit Verlin ütles, et liivakellad on avalikus ruumis nii Budapestis kui ka Tokyos, kuid sellist liivakellatorni, nagu kavandatakse Rakverre, pole kusagil. “Kellaaeg on kellatorni ees maas ja loeb ka sajandikke, see on aeg, mille inimesed ise endale seadnud. Liivakell mõõdab midagi palju suuremat. Igal täistunnil keerab kell ennast ümber ja kõik algab otsast,” kirjeldas Priit Verlin. Verlin usub, et liivakellatorn toob turiste, kes sageli vallimäega piirduvad, ka Rakvere kesklinna. “Kui iga päev külastaks alllinna 100 turisti, kes tulevad kellatorni kaema ja kellest 20 teevad 100kroonise sisseostu läheduses olevatest äridest, teeb see aastakäibeks umbes 730 000 krooni, mis muidu rändaks linnast minema,” rääkis Verlin. Kellatorni mõtte on heaks kiitnud nii Rakvere linnapea Andres Jaadla kui linnaarhitekt Raul Järg. Lõviosa vajaminevast rahast loodetakse saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.