Ida päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja ning jõulude ajal Eestit tabanud tormi Patrick ajal kokku kutsutud regionaalse staabi liige Maido Nõlvak leiab, et koostöö asutuste vahel probleemide lahendamiseks oli hea, aga üht-teist saab veel paremaks muuta.
Millal koguneb Ida päästekeskuse regionaalne staap tormi puhul?
Kui tuleb väga tõsine hoiatus, näiteks lubatakse lumetormi ja tuult 30 meetrit sekundis, koguneb regionaalne staap juba siis, kui EMHI eelhoiatuse annab.
Analüüsitakse, mida torm teha võib, kui ta kätte jõuab, millised elutähtsad teenused raskesse olukorda satuvad, kui suur on oht, et teenus võib üldse lakata.
Regionaalne staap ongi see organ või meeskond, kes koordineerib kogu tegevust ja tööd riigiasutuste, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel.
Keegi peab kogu olukorda hakkama monitoorima, omama tervikpilti, seadma prioriteedid.
Ohuhinnangute põhjal tuleb hakata ette valmistama või mingeid tegevusi tegema juba enne sündmuse saabumist.
Kui rääkida jõulutormist, siis kogunesime esimesele tormiööle järgneval päeval kell kolm.
Ohuhinnang väga suur ei olnud, me ei pidanud kohe eelhoiatuse ajal kokku tulema.
Kui jõudsin siia, helistas mulle põllumajanduskuraator Ülo Niisuke, kes ütles, et meil on nii palju farme vooluta, kas on võimalik abi generaatorite näol. Me ei olnud veel teatanud mitte kellelegi, et regionaalne staap on koos, kui juba hakati helistama. Inimesed ja asutused teavad, et me oleme olemas.
Millised on omavalitsuste ülesanded?
Seaduse järgi peab igas omavalitsuses olema moodustatud oma kriisikomisjon. Tervel Virumaal on kõikides omavalitsustes oma kriisikomisjonid ka moodustatud.
Kui omavalitsustel on oma territooriumil hull olukord – vool on paljudes kohtades ära, teed on täis tuisanud, ohtlikud, pinge all olevad traadid maas –, siis nad peavad seda monitoorima hakkama. Ega meie regionaalses staabis muidu olukorra kohta ei teaks.
Info- ja abiandmine peabki nii käima, sest kõik ei saa ju meile helistada. Inimeste jaoks ongi koht, kuhu pöörduda, anda edasi kõik probleemid, mis neil on tekkinud, omavalitsuse kriisikomisjon. Risk on muidugi see, et kui vool on ära, siis on ka side katkenud ja telefonid ei pruugi enam üldse töötada.
Omavalitsus filtreerib siis osa sündmusi endale, paljud asjad ongi nende korraldada.Kui on suuremad probleemid, mille lahendamiseks ei ole omavalitsusel võimekust ja ta tahab abi saada, siis ta helistabki regionaalsele staabile.
Milliseid probleeme oli jõulutormi ajal vaja lahendada?
Farmid olid jäänud ilma vooluta, jagasime generaatoreid. Generaatorite jagamine on muidugi ajutine lahendus. Lõpuks tuleb generaatorid endale või vähemalt mitme peale muretseda, kui aastas mitu korda on vool ära ja nii mitu aastat järjest. Piimaühistud on seda ka teinud. Jõulutormi ajal oli korraga seitse-kaheksa farmi vooluta. Selleks kaasasimegi kaitseväe generaatoreid, et jagada farmidele erinevatesse punktidesse, farmiomanikud said siis omavahel suhelda.
Regionaalne staap kogub infot omavalitsustest. Elektrikatkestuste ajal pole prioriteetsed objektid mitte ainult farmid, vaid ka näiteks hooldekodud, samuti asulate veepumplad, mida saab generaato-
rite pealt käima panna, et inimesel oleks vähemalt vesi olemas, saab hambaid pesta ja kanalisatsioon töötab.
Aitame Eesti Energial prioriteetseid objekte veel kaardistada. Kui on mingi väga oluline objekt, siis nad taastavad seal voolu võimalusel eelisjärjekorras. Seekord näiteks Hulja suurfarmis nii oligi: ühelt poolt oli liin maas, teiselt poolt tuli vool sisse – oli võimalik ümber lülitada.
Samuti vahendame Eesti Energialt omavalitsustele infot rikete likvideerimise võimaliku aja kohta.
Omavalitsusjuhid on kurtnud, et info Eesti Energia, regionaalse staabi ja valla vahel ei liigu alati piisavalt kiiresti, et see võtab vahel mitu tundi aega.
See oli tõsi ja selle kriitikaga olen nõus. Mis puudutas üksikuid küsimusi asulate kohta, sai osa teavet kohe, aga vahel venis tõesti aeg liiga pikaks.
Infovahetust tuleb parandada, peame Eesti Energiaga kokku istuma ja mõtlema läbi skeemi, kuidas me seda teeme.
Milliseid probleeme tuli veel lahendada?
Väljasõitude monitooringust ja inimeste juttudest tuli välja, et üheks tähtsaks küsimuseks, mille võtame samuti oma fookusesse, on see, kui maha on kukkunud elektriliinid, mis on pinge all. Lubamatult kaua võtab aega, et olukord ohutuks teha. Teine asi on murdunud puud, mis on jäänud kuskile rippuma, teise puu või mingi rajatise najale. Regionaalne staap peaks võtma ka sedalaadi juhtumiste monitooringu enda peale.
Kuidas kulges koostöö omavalitsustega?
Tegime omavalitsustele mitu kirja. Esimese kirjaga kutsusime üles prioriteetseid objekte määrama ja kaardistama, mis puudutab näiteks mitmekorruselisi elamuid ja pumplaid.
Teise päeva õhtul kutsusime ka inimeste olukorda monitoorima. Me ei tea kunagi, kuidas mõnel metsatalu elanikul läheb ja kuidas ta omadega hakkama saab.
Kutsusime üles ka võimalusel valmis panema saebrigaade, kuna tohutult palju puid kukkus ja meie komandodel oli suur töökoormus. Kutsusime neid ennast üles oma territooriumil appi tulema.
Väga hästi reageeris Rägavere vald. Nemad kutsusid üleskutse peale kokku kriisikomisjoni. Lõid brigaadi, kes kohe oli valmis nende territooriumil teedele murdunud ohtlikke puid eemaldama.
Saebrigaadi valmisoleku tagas ka Tapa.
Väga aktiivne inimeste olukorra monitoorimisel ja info andmisel oli Rakvere vallavanem.