10 ja 50 aastat tagasi
18. aprill 2020, 00:00
Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Kolhoosiliikmete sotsiaalkindlustusest
Kolmanda üleliidulise kolhoosnikute kongressi otsusel moodustatakse kolhoosnikute sotsiaalkindlustuse tsentraliseeritud fond kolhooside eraldistest, mille määr on 2,4 protsenti töötasufondist. Üleliiduline Kolhooside Nõukogu otsustas, et 1. aprillist 1970 makstakse kolhoosiliikmetele tsentraliseeritud fondist toetust ajutise töövõimetuse korral, lapse sünni ja matuste puhul. Sellesama fondi arvel antakse sanatooriumi-, puhkekodu-, pansionaadi-, turismibaasi- ja pioneerilaagrituusikuid. Ajutise töövõimetuse korral makstakse toetust järgmises ulatuses: pidev tööstaaž kuni 3 aastat – 50 protsenti teenistusest, 3 kuni 5 aastat – 60 protsenti teenistusest, 5 kuni 8 aastat – 70 protsenti teenistusest, üle 8 aasta – 90 protsenti teenistusest. Ajutise töövõimetuse korral, mis on tingitud töövigastusest või kutsehaigusest, ning töötavatele Isamaasõja invaliididele makstakse 100 protsenti teenistusest, olenemata pidevast tööstaažist. NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja ÜAÜKN määrasid, et haiguslehti annavad kolhoosiliikmetele raviasutused korras, mis on ette nähtud töölistele ja teenistujatele. NSV Liidu Riigipangale tehti ülesandeks määrata kindlaks kolhoosnikute sotsiaalkindlustuse fondi erikontode avamise ja nende kaudu operatsioonide tegemise kord. Kolhoosiliikmete sotsiaalkindlustuse eeskirjad kinnitatakse Üleliidulise Kolhooside Nõukogu ja ÜAÜKN-i poolt.
10 aastat tagasi
Uus tee toob pealinna ajaliselt lähemale
Järgmisel aastal hakatakse ehitama viaduktiga Haljala liiklussõlme, mõne järgmise aasta jooksul peaks aga kogu maantee Haljalast Tallinnani olema neljarealine. Kui Tallinna–Narva maanteel algasid hiljaaegu suuremad remonditööd Loobu–Liiapeksi ja Väo–Maardu lõigul, siis valitsuse poolt kinnitatud teehoiukava aastateks 2010–2013 näeb ette ka Haljala–Rõmeda maanteelõigu rekonstrueerimise. Ida regionaalse maanteeameti juhataja Eugen Õis rääkis, et tööd sellel lõigul peaksid algama 2011. aastal. Tee rekonstrueerimist tingivad tema hinnangul nii liiklusohutuse nõuded kui ka tee halb seisund, seda eeskätt Rõmedast Aaspereni. Teetrass jääb olemasolevasse koridori, mida laiendatakse mõlemale poole, ja tee ehitatakse neljarealiseks. “Projekteeritud teelõigul ehitatakse eritasandilised liiklussõlmed Aasperesse ja Haljalasse ning üks eritasandiline riste Vanamõisa,” rääkis Eugen Õis. Mõlemasse liiklussõlme tulevad eraldi kergliiklussillad. Kergliiklusteede jaoks ehitatakse aga kolm tunnelit (Sauste, Lihulõpe ja Kirsi). Ohutumaks muudab liikluse ka näiteks suuremate asustatud punktide lähedusse kergliiklusteede ehitus.