Koostöös kasvab väike, lahkhelides laguneb suur

Toomas Väinaste peab tähtsaks selgitustööd lähedaste, sõprade ja turravate seas. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti majanduses on olukord muutunud keerulisemaks ning me peame endale selgeks tegema, millised on meie prioriteedid.

Kahjuks näitavad maakonna mitme omavalitsusjuhi mõtteavaldused, et liigutakse järjest süveneva iseendasse tõmbumise ja kapseldumise teed, omavalitsustevaheline ühistegevus soovitakse viia miinimumini, sest sellega seoses tekkivat vaid kulud.

Kuid omavalitsused ei ole Eestis asjad iseeneses, vaid tegutsevad omavahelises koosmõjus! Seepärast tuleb juhtida valda-linna üldist tausta ning omavahelisi koos- ja vastasmõjusid arvestades.

Ühised lahendused

Koostöö arendamine ei lähe Soomes ja Rootsiski vaevata, kuid selle nimel töötatakse, sest eraldi tegutsedes oleksid probleemid kokkuvõttes veelgi suuremad.

Omavalitsused on loodud eelkõige kohaliku elukeskkonna arendamise ja kogukonna iseotsustamisõiguse väljendamiseks. Et inimesed ei ela enam paikselt, vaid liiguvad sageli iga päev üle omavalitsuse piiride, siis on need kaks eesmärki mõneti vastandlikud. Elukeskkond peab arenema igal pool võrreldavalt ning iseotsustamisõigus ei tähenda nõuet alati ja igal pool lähtuda vaid iseenese tarkusest.

Kõikidel omavalitsustel ei ole kõrgelt kvalifitseeritud ja praktiliste töökogemustega spetsialiste. Aga lahendamist vajavad küsimused on põhiolemuselt sarnased. Hiljutised lumetormid näitasid ilmekalt, et tänavahooldusfirma võib igasuguse mureta lihtsalt loobuda lepinguliste kohustuste täitmisest.

Igal juhul on puuduliku töö ületegemine määratult suurem kui paar tuhat krooni, mis kuluks igal maakonna omavalitsusel ühistegevuse korras tipptase­mel juristilt avalikke huve kaits­va ja erinevate garantiidega varustatud hankelepingu tellimiseks.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL)ongi loodud selleks, et toetada omavalitsusi nii igapäevaste kui strateegiliste otsuste langetamisel, arendada ühiselt nii suuri investeeringuprojekte kui korraldada väiksemaid ühistegevusi.

Omavalitsuste liidu üheks suuremaks tegutsemisvaldkonnaks maakonnas on haridusürituste koordineerimine ja rahastamine. Kui maavalitsus loobus maakondlike olümpiaadide ja konkursside korraldamisest, pidas omavalitsusliit vajalikuks traditsiooni jätkata.

2009. aastal rahastavad maa­konna omavalitsused kogumahus 550 000 kroo­ni maakondlike olümpiaadide, õpilas­ürituste, koolitusseminaride korraldamiskulusid ja toetavad rahaliselt ainesektsioonide tegevust.

Traditsiooniliselt on liit korraldanud enne õppeaasta algust maakonna hariduse päeva, tunnustanud teenekaid ja värskelt tööle asunud pedagooge.

Oleme VIROLi kaudu teinud suuresti ettevalmistusi maakondliku jäätme­käitluskeskuse rajamiseks (prot­sess on hetkel pidurdunud euroraha avanemise taha) ja suuremahulise ühistegevusmudeli rakendamiseks, omavalitsustele on koostatud alusdokumentatsioon veemajandusalaste investeeringute tegemiseks, see tähendab kanalisatsiooni- ja veetorustiku renoveerimist, mille tarvis saavad seitse omavalitsust täna raha ühtekuuluvusfondist.

Samuti pakub VIROL omavalitsustele mitmesuguseid tugiteenuseid, näiteks on kõik omavalitsused liidetud digitaalse dokumendivahetuskeskusega, mis võimaldab paberivaba asjaajamist.

Uued projektid

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule tõotab 2009. aasta kujuneda töörohkeks ja olulist arenguhüpet märkivaks aastaks.

Käivitunud on omavalitsuste, Euroopa sotsiaalfondi ning haridus- ja teadusministeeriumi finantseeritav tegevus maakondliku õppenõustamiskeskuse töölepanekuks.

Praegu otsime sobivaid spetsialiste. Õp­penõustamis­kes­

kus kujuneb kohaks, kus juhendatakse pedagooge lahendama mitmesuguseid juhtumeid ning ka lapsevanemaid oma lapsele sobiva õppekava ja õppeasutuse valikul. Kolme aasta jooksul eraldatakse meie maakonna inimeste nõustamiseks pea miljon krooni.

Suurt perspektiivi näeme Norra/EMP regionaalarengu toetusskeemi ja 11 omavalitsuse finantseeritaval ühisametnike projektil. VIROLisse võetakse tööle üks õigusnõunik viie omavalitsuse peale, arhitekt kaheksa ja sisekontrolör seitsme omavalitsuse peale, kes hakkavad tegelema konkreetsete partneromavalitsuste probleemide lahendamisega.

Loodame sel viisil suurendada omavalitsuste asjatundlikkust, pakkudes kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide teenuseid. Püüame kaks aastat kestva ja umbes kolm miljonit krooni maksva pilootprojekti raames välja selgitada parima mudeli, kuidas rakendada neid ametnikke kõige paremini ja omavalitsustele kõige kasulikumalt.

Pole vaid klubi

Sotsiaalvaldkonnas tuleb samuti oluliselt süvendada omavalitsustevahelist koostööd. Igal omavalitsusel pole mõistlik kõiki teenuseid ise välja arendada ja nii on VIROL aidanud garanteerida laste ja naiste varjupaigateenuse kättesaadavust.

Initsiatiivi sotsiaalteenuste väljatöötamisel on näidanud MTÜ Jeeriko Angela Oldi juhtimisel, kes on käivitamas kaheksat omavalitsust hõlmavat kogu pere keskuse projekti, mille raames saavad omavalitsused enda jaoks välja töötada just nende elanikele sobivalt korraldatud sotsiaalteenused.

VIROLil on kanda tegelikult tunduvalt suurem roll kui vaid sageli lihtsustatult käsitletav omavalitsusjuhtide klubi.

Seda tu­leb vaadata omavalitsussüstee­mi loomuliku osana. Eriti praegustes, keerulisemaks muutuvates majanduslikes oludes.