Sisukord
Meelelahutus
Postimees

10 ja 50 aastat tagasi

2 min lugemist
Virumaa Teataja. FOTO: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Kas teravilja vastuvõtuks ollakse valmis?

Teravilja koristamise algus ei ole kaugel. Praegu peaks igas majandis tehtama ettevalmistusi saagi vastuvõtuks. Meenutagem möödunudaastast olukorda saagi koristamisel. Siis nägime nii mõneski majandis vilja lahtise taeva all hunnikutes seismas, kaetud kas polüetüleenkile või presendiga. Ebaõigetest kuivatamis- ja säilitamistingimustest olenevalt riknes seda möödunud aastal hulgaliselt. Nii halvenes omakasvatatud teraviljade söödaväärtus, põhjustades söötmisel isegi loomade hukkumist. Osa seemnevilja idanevus langes ja muutus seemnena kasutamiskõlbmatuks. Ladude halva puhastamise ja lohaka desinfitseerimise tõttu tuli seemnete hulgas ette laokahjureid (lest). Praegu, millal ladudes on vilja kõige vähem, on paras aeg hoiuruumide remontimiseks, puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Remontimisel jälgitagu, et katused, laed, seinad ja põrandad oleksid terved ning küllalt tugevad, et viljaliike saaks paigutada eraldi ja oleks välditud segunemine. Seemnevili ei tohi olla kokkupuutes ei kivi- ega tsementpõrandate ja seintega, vaid olgu laudvoodriga isoleeritud. Säilitatava viljakihi paksus ärgu ületagu 2–2,5 m. Seemnetega ühes laos ei tohi hoida tarbevilja ega teisi saadusi ja materjale. Seemneviljaladudes peavad salvede vahelauad olema viljakihist 20–25 sm kõrgemal ning tehtud küllalt tihedad ja tugevad. Pärast ladude remontimist ja puhastamist tuleb need desinfitseerida.

10 aastat tagasi

Moodne maja valmib põhust

Kuuldes väljendit “põhust maja” tekib mõttes kohe paralleel kolme põrsakese ning hundiga, kes ühe põrsakese õlest maja olematuks puhus. Tänapäevasest õlgedest majast hunt kuigi lihtsalt jagu ei saaks ning ka ehitusmeetod on teine kui põrsakestel. Rägavere vallas on üks põhust elumaja valmimisjärgus. Selle seinad on laotud põhupakkidest, uksed-aknad ees ning katus peal. Nii sise- kui välisseinad vajavad veel lõplikku krohvikihti, aga on alust arvata, et talveks võib peremees majja sisse kolida. Esimesed põhupakimajad ehitati USAs Nebraskas üle-eelmise sajandi lõpus. Pakkidest hoonete ehitamise põhjus oli asjaolu, et preerias polnud ei puid ega kive. Farmerid hakkasid siis ajutisteks mõeldud maju laduma põhupakkidest ning avastasid üllatusega, et need ajutised on isegi püsielamutest paremad – hoidsid talvel sooja ning olid suvel jahedamad.

Seotud lood
17.07.2020 21.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto