Sel aastal ootavad Eestit kahed valimised. Kevadised europarlamendi valimised on oma olemuselt isikuvalimised, sest siin toimuv ei mõjuta absoluutselt europarlamendi tegemisi ja meie valitud kõrgepalgaliste europarlamentääride mõju kogu otsustusprotsessile on praktiliselt null.
Juhtkiri: Rohkem konstruktiivsust
Sügisene kohalike omavalitsuste valimise kampaania peaks olema suunatud ainult kohalikku elu, mitte üleriigilisi probleeme käsitlevatele teemadele. Sest valla- ja linnavolikogu ei tõsta pensione ega aktsiise.
Kui aga vaadata erakondade tehtavat propagandat, tundub, et meid ei kutsuta sageli hääletama kellegi poolt, vaid kellegi vastu - kampaaniad on sellele üles ehitatud.
Praegune kehv majandusseis on pinnaseks kõikvõimalikele süüdistustele - nii kritiseeris keskerakond plakatitel koalitsiooni - reformierakonda ja IRLi.
Selle peale reageerides tehti näiteks lehekülg propaganda2009.blogspot.com, kus välja käia "enda ideid maailmahädadest, mille põhjuseks on Keskerakonna eksistents planeedil maa".
Kuidas küla koerale, nõnda koer külale. Aga kas see midagi muudab? Ja kui pada sõimab katelt, siis on ühed mustad mõlemad.
Valimiste eel muutub kõik kangesti poliitiliseks. Lekked ajakirjandusse, arvamusavaldused - kõige ja kõigi taga nähakse lähenevaid valimisi. Ja ehk annab see nii mõnelegi ka vabanduse? Tõsi, kuivadest juriidilistest selgitustest mõnikord tõesti ei piisa, kui mõni tegu rahva õiglustunnet tugevasti riivab.
Kohalike omavalitsuste valimised sügisel peaks virulast panema kaaluma ja mõtlema, mis seni tehtud ja mida plaanitakse. Ja selle järgi hääletama.
Võimuesindajaid kutsuks ka leheveergudel oma arvamust avaldama ja tehtavat selgitama, kuid mitte nii, et nende maailmavaade seisneks süüdistustes ja argumendis, et teised erakonnad on halvad, ainult nende oma uhub majandussurutise Eestist. Rohkem konstruktiivseid mõttekäike, võimalikke lahendusi, ja vähem populismi.