Eesti vallutanud käredad külmapügalad ajavad harja punaseks neil, kes kõrgete küttehindadega maadlema peavad. Muretumat põlve saavad aga nautida lapsed, kes pakasega koju võivad jääda ega pea koolimajas tarkust taga nõudma.
Külmapühad jätavad koolipingid tühjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõmeru põhikoolis oli nädala keskel kohal vaid kolmandik õpilastest. Kooli direktori Virge Ongi sõnul on see tavapärane, et kaugemalt lapsed käreda külmaga koju jäävad, kuid need, kes siiski kooli tulevad, saavad ka tundides osaleda ega pea kartma, et kooliuksed suletud on. “Õpetajad on alati koolis olemas, neile külmapühad ei laiene,” lausus Ong.
Tema sõnul oleneb palju ka sellest, kas laps peab kooli tulema jala või tuuakse ta kohale autoga.
Kuna praegu on küll külm, aga pole suurt tuisku, mis sõiduteed läbimatuks muudaks, liiguvad koolibussid tõrgeteta ja nii on ka kaugemalt lastel võimalik kooli tulla.
Õppimine käib koolides tunniplaani alusel, kuigi õpilaste massiline puudumine tähendab lisatööd õpetajatele, kes oma töökavades muudatusi peavad tegema ning plaanid üle vaatama. Sõmeru põhikooli õppedirektori Kaida Laksi sõnul on kindlasti lihtsam neil õpetajatel, kelle ainetunde on klassil vaid üks-kaks korda nädalas. “Matemaatikaõpetajatel on aga tunnid iga päev, ja kui on juba kolm päeva järjest palju puudujaid, nii et uute teemadega edasi minna ei saa, tuleb tagantjärele aega leida, et kõik vajalik ikka õpitud saaks,” rääkis Kaida Laks.
Tundide ärajätmist püütakse direktori jutu kohaselt siiski vältida, kui selleks just otsest vajadust pole. Tema sõnul on ka ühe õpilasega tunde peetud. “Vaid 2010. aastal, kui möllas torm Monika ja kooli tuli vaid üks õpilane, jätsime õppetöö ära ja toimetasime lapse koju tagasi. Siis oli ka üldine elektrikatkestus ning puudus hulk õpetajaid,” meenutas direktor toonast olukorda.
Seda, et käreda pakase kingitud puhkepäevad suvevaheajast tasa tuleks teha, koolilastel siiski karta ei tule. Direktor Virge Ongi sõnutsi peetakse vaheajad ikka selleks ametlikult ettenähtud aegadel.
Kuigi mõned lastevanemad on kokku puutunud olukorraga, et klassijuhataja märgib õpilasele põhjuseta puudumise, sest külma ei ole tema arvates “piisavalt”, ei saa õpetajad direktor Ongi sõnul seadusega siiski vastuollu minna. Ta lisas, et temperatuurid on ka piirkonniti väga erinevad, näiteks koolimaja juures võib see olla mitu kraadi kõrgem kui kuskil maapiirkonnas.
Laekvere kooli 76 õpilasest puudus eile külma tõttu 20. Kesknädalal, kui pakane aga teravamalt näpistas, oli puudujaid kümne võrra rohkem. Kooli õppealajuhataja Kaja Treiali sõnul liiguvad Laekvere kandis ka tuulerõuged, seega ei saa kindlalt väita, et kõik lapsed just külma tõttu puuduksid. Tema ütlusel on peamine see, et maja oleks soe ning klassides mugav õppida ja õpetada.
Haljala gümnaasiumis sai suurem õpilaste puudumine alguse kesknädalal ja kestab siiani. Kooli sekretäri Ülle Lehari jutu kohaselt tuleb aga õpilasi tavaliselt päeva jooksul juurde. “Eks vanemad saavad autod käima ning lapsed tuuakse kooli,” ütles Lehari. Tunnid toimuvad tunniplaani järgi ka Haljalas.
Kuigi külmast ilmast tingitud laste kojujätmine on lubatud, panevad kõik koolijuhid lastevanematele südamele, et õpilase puudumisest tuleb esimesel võimalusel koolile siiski teada anda ja puudumisega samal päeval.
Asjaolu, et lastevanemad oma kohustuse unustama kipuvad, valmistab peavalu kõikides koolides.
Sotsiaalministri määrus lubab 1.–6. klassi õpilaste koolitunnid ära jätta, kui tegelikult toimiv õhutemperatuur on 20 miinuskraadi või madalam, ning 7.–9. klassis juhul, kui see on 25 miinuskraadi või madalam.
Arvesse tuleb võtta niiskust ja tuule tugevust, mille mõjul tunneb inimorganism temperatuuri hoopis külmemana.
Kui lapsed on madalast temperatuurist hoolimata kooli tulnud, peab sama määruse järgi kool korraldama neile kojusaatmise võimaluseni tegevusi.