Juhtkiri: leidmise ja tagastamise rõõm

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Maailmas on suur lahendamata mõistatus – kuhu kaovad pesumasinasse pandud sokid? Ammendav selgitus tagaks ilmselt Nobeli preemia, aga seni pole sellega välja tulla suudetud. Ülejäänud kadunud asjad jõuavad tavaliselt heade või halbade inimeste kätte. Kusjuures neid esimesi on üllatavalt ja meeldivalt palju. Näiteks bussijuhid, kes räägivad tänases Virumaa Teatajas, mida nemad kaotatud asjadega teevad ja milliste leidude peale on sattunud.

Üks laps olla küll kunagi näinud, kuidas tema saksofon ära kadus, aga reeglina märkame mõne tarviliku asja kaotamist ikka siis, kui on juba hilja. Ja milline on rõõm, kui kaotatu tagasi saab!

Kujutagem ette, et leiate tänavalt rahakoti 300 euro ja dokumentidega. Võtate raha välja ja viskate rahakoti põõsasse. Pärast tellite raadiost soovilooks “Täna õhtul naudin elu”. Aga järgmisel päeval on hinges okas. Kui ei ole, olete järelikult täiesti süüdimatu ja empaatiavõimeta tropp. Äkki olid need 300 eurot terve pere ühe kuu söögiraha? Äkki oli see kellegi üüriraha? Kui näete natuke vaeva, otsite omaniku üles ning tagastate võõra vara, jääb südametunnistus puhtaks. Ja märkate, et andmisrõõm on suurem kui saamisrõõm.