/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2009/01/31/125968t1hca68.jpg)
Valitsus kinnitas eelmisel nädalal avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks eraldatud raha jaotuse, mille kohaselt saavad omavalitsused mulluse 670 miljoni krooni asemel tänavu vaid 378 miljonit krooni.
Teehoiuraha jagub mullusest napimalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaa kohalikud omavalitsused peaksid kava kohaselt teede korrashoiuks saama 28,4 miljonit krooni. Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles, et nii kaua, kuni riigieelarvega pole asjad lõplikult selged, ei ole ka seda raha olemas.
Samas arvas Lankei, et teehoiutoetuse märkimisväärne vähenemine ei ole põhjus hakata väga kõva häält tegema.
"Üheks aastaks annab tagasi tõmmata küll," sõnas ta, lisades, et pikemas perspektiivis poleks teehoiuraha vähendamine siiski mõistlik.
Kallis lõbu
Ida Teedekeskuse ehitusosakonna juhataja Rein Kuusk oli aga seda meelt, et kohalike teede rahastamise vähenemine on üpris kahetsusväärne.
"Mida rohkem kattega tee laguneb, seda suuremaid investeeringuid on vaja tulevikus selle kordategemiseks," selgitas Kuusk, viidates tõigale, et aja möödudes hakkab remontimata tee üha kiiremini lagunema.
Kadrina valda peaks kava kohaselt tulema teehoiuraha 1,947 miljonit krooni. Eelmisel aastal saadi vallavanem Aivar Lankei sõnul riigilt teede jaoks ligi 3,5 miljonit krooni. Mullu tehti Kadrina vallas teetöid väga suures mahus, tänavuseks on plaanid tagasihoidlikumad.
"Kui lumelükkamine välja jätta, moodustab riigieraldis umbes poole tegelikest teehoiukuludest," pakkus vallavanem.
Lumelükkamine pole aga sugugi odav töö. Lankei tõi näite, et detsembrikuise lumetormi ajal läks teede lahtihoidmine vallale maksma umbes pool miljonit krooni.
Teadmatus tapab
Kõige suuremat teehoiutoetust saab Rakvere linn: järgmiseks aastaks kavandatud summa on 3,755 miljonit krooni.
Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev rääkis, et eelarvet kokku pannes oli teehoiutoetuse vähenemine teada, kuid siis oli juttu märksa väiksemast langusest, millega linna eelarvet kokku pannes ka arvestati.
"Mullu saime teehoiutoetust 5,8 miljonit, tänavu arvestasime 4,6 miljoniga, nüüd tuleb leida vaheks kujunenud 845 000 krooni mujalt juurde või see siis eelarvest hoopis maha võtta," selgitas abilinnapea.
"Kaldun arvama, et juurde pole kusagilt võtta," lisas ta.
Rakvere linn ise investeerib tänavu tänavate ja kõnniteede korrashoidu ja ehitamisse 4,4 miljonit krooni, kuigi vajadus oleks oluliselt suurem, eeskätt just kõnniteede ehitamise tarvis.
Rannar Vassiljevgi ei olnud liiga optimistlik selles, et valitsuse lubatud raha linna eelarvesse ka laekub. "Loodan, et riik suudab eelarvest puudu oleva kaheksa miljardi krooni suhtes siiski kiiresti seisukoha võtta," lausus Rakvere abilinnapea.
"Kui on keeruline, siis on keeruline, aga kõige hullem on teadmatus," lisas ta.
Lääne-Virumaal peaksid Rakvere kõrval üle 3 miljoni krooni teehoiuraha saama ka Tapa,
Vinni ja Väike-Maarja vald. Rägavere ja Viru-Nigula valda on tulemas alla miljoni krooni.
Teehoiuks on omavalitsustele riigieelarves sihtotstarbelisi investeeringuid ette nähtud alates 2003. aastast.