Sisukord
Uudised
Postimees

Kriisikomisjon kutsub omavalitsusi koostööle

2 min lugemist
Koostöö peab parendama hädaolukordadele reageerimist näiteks lumetormi ja külma ajal. FOTO: TAIRO LUTTER/VIRUMAA TEATAJA

Mullu novembris möllanud lumetorm näitas, et kohalikel omavalitsustel pole keerulistes olukordades toimuvast vajalikku ülevaadet, ja seepärast kutsub Lääne-Viru kriisikomisjon omavalitsusi senisest tõhusamale koostööle.


Möödunud neljapäeval kohtus maakonna kriisikomisjon Väike-Maarja päästekoolis Rakke, Tamsalu, Laekvere ja Väike-Maarja valla esindajatega.


"Kriisisituatsioonis omavalitsusjuhid täit vastutust ei tunneta ja ei oma ka toimuvast ülevaadet," sõnas kohtumisel kriisikomisjoni juht, Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm, tuginedes varasematele kogemustele.

Vajalik koostöö

Maavanem Urmas Tamme ütlust mööda on koostöö omavalitsuste ja kriisikomisjoni vahel vajalik seoses planeeringutega.

Planeerijad ja arendajad peavad teadma riske ja oskama nendega arvestada, kui nad kavandavad mingit ala ohtlikke aineid kasutava ettevõtte lähedusse.

Ida-Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Maido Nõlvak tõi näite Sõmeru vallast, kus Rakvere lihakombinaadi lähedusse on detailplaneeringu järgi kavandatud tööstusala koos söögi- ja puhkekohtadega.

Lihakombinaadis on hoiul mitukümmend tonni ammoniaaki. Kui seal peaks ammoniaagimahutitega juhtuma avarii, siis Nõlvaku sõnul jääb pool Sõmeru valla kavandatud tööstusalast tsooni, kus inimesed hukkuvad kohe, teine pool aga tsooni, kust inimesed peavad pärast avariid lahkuma vähemalt kolme minuti jooksul.

Vastasel korral saadaks jäädavaid tervisekahjustusi.

Nelja valla esindajate ja kriisikomisjoni ühiskohtumisel nimetasid ametnikud peamisteks ohuallikateks raudteed, millel veetavatest ohtlikest ainetest omavalitsustel ülevaade täielikult puudub.

Ohuallikateks peetakse veel katlamaju ja veevärgiga seonduvat.

Neljast omavalitsusest oli kriisiplaan ainult Rakke vallal.

Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann ütles Rakke vallaametnikke tunnustades, et lisaks sellele, et nad saavad hakkama oma haldusalal juhtunud väiksemate õnnetustega, võivad nad aidata ka teisi omavalitsusi.

Lääne-Viru maavanema Urmas Tamme sõnul mängib olulist osa informatsioon nii ohuallikatest kui ka nende kõrvaldamise võimalustest.

Ta tõi näiteks mulluse novembritormi, mil mingil hetkel selgus, et Vihula vallas on üle sajapealine loomafarm olnud mitu päeva vooluta, ja kui õhtuks voolu ei saa, siis läheb kogu lüpsikari tapamajja.

Maakondlik kriisikomisjon sai tookord mõjutada Eesti Energiat üle vaatama oma prioriteete ning lehmad päästeti.

Hindamatu info

Koordinatsiooniteenistuse juht Maido Nõlvak ütles, et esmalt peaksid kohalikud omavalitsused selgitama välja prioriteetsed objektid ja looma nendes kohtades generaatori ühendamise võimaluse.

Mullune lumetorm näitas, et kui mõnesse kohta muretsetigi elektrigeneraator, siis polnud nähtud vaevast mingit kasu, sest seda ei saanud voolu vajava hoonega ühendada.

Samuti on tarvis omavalitsustel luua andmebaas kriisiolukorras vajalikest ressurssidest, näiteks rasketehnikast.

Omavalitsused peavad moodustama kriisimeeskonna, kelle poole saavad inimesed vajadusel pöörduda.

Seotud lood
04.07.2020 07.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto