Tallinna lauluväljaku uuendamise üheks osaks on omalaadsete pinkide ehitus, mille riigihanke võitis Elke Mööbel, kes tellib materjali ja valmistamise vaid Lääne-Viru firmadelt.
Virulased teevad Tallinna lauluväljakule pinke
18. märts 2009, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elke Mööbli projektijuht Priit Verlin ütles, et pinkide jaoks sobivad plangud saetakse Kunda lähedal Katela saekaatris, metallosad valmivad Kihleveres ja puit viimistletakse Sõmerul Supras.
"See on üsna keeruline töö, sest hankes ettenähtud oksavahega laia kuuseplanku pole Eestis väga palju saada," lausus Verlin.
Lisaks teeb valmistamise raskemaks tõik, et pingi otsa peab olema süvistatud tasapinnaline puust litrike kas pihlakast, kadakast, tammest, saarest, toomingast või õunapuust, et tutvustada inimestele Eestis kasvavaid puid.
Seitse kilomeetrit planku
Kogu puit peab olema Eesti päritolu, ehkki Venemaalt leiaks suurema vaevata sobiva oksavahega siberi seedrit. "Nüüd tuleb see kõik Lääne-Virumaalt. Tegelikult saab ühest palginotist heal juhul paar-kolm toorikut. Kui kõik need pingid kokku panna, tuleb seitse kilomeetrit planku," rääkis Verlin.
Eile käis Tallinna lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus Katelas asuvas OÜ Hiielaid saekaatris asja kohapeal vaatamas. Pingid peavad ju valmis olema juba sellesuviseks laulupeoks.
Rõõmuse sõnul kasutatakse pingiotstel kaheksast Eestis kasvavast puust litrikesi. Vastava litriga pingid paigaldatakse siis eraldi sektoritesse. "Siin on nagu õppemetoodiline moment juures, et läheme istume täna kadakasektorisse," selgitas Rõõmus.
Saekaatri omanik Toomas Hiielaid ütles, et nende jaoks on laulupeopinkide plankude saagimine meeldiv ja austusväärne ülesanne.
"Kuna ehitusfirmad on ära kadunud, siis on üldiselt vähe tellimusi," rääkis Hiielaid, kelle firmale on lauluväljaku pinkide tellimus vajalik tööots.
Riho Rõõmus kõneles, et uued pingid on üks osa Tallinna lauluväljaku ja laulukaare tänapäevastamise projektist, millesse kavatsetakse investeerida kokku üle 40 miljoni krooni, mille hulka kuulub ka Euroopa toetusfondide raha.
Istet tuhandetele
Näiteks lammutatakse just neil päevil vanad käimlad ning laulukaare kõrvale ehitatakse ühe portugali arhitekti jooniste järgi moodne WC sajale inimesele.
Otsene pinkide väljavahetamise põhjus on aga see, et eelmistest, 1960. aastast pärit pinkidest on järel vaid väike osa, sest need on olnud ilmastiku räsida oma pool sajandit.
Viimaseks laste laulupeoks oli jäänud pinke järele vaid 4000 inimese tarvis. Praegu tellitud pinkidele ja toolidele peaks istuma mahtuma 25 000-30 000 inimest.
Laulupeopinkide konstruktsioon on hoopis teistlaadne, kui tavaliselt õlletelkides on harjutud nägema: metalljalad saab ära võtta ning nõnda on laudu väga mõnus transportida või hoiule panna.