Eelmisel nädalal raamatukogus käies jäi mulle silma plaat küüditatute lauludega.
Kiri: Väsiks see maailm vaid vihkamast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ise ega mu sugulased ei ole kannatanud nende koleduste käes, aga see teema on minu jaoks väga valus.
Neid laule kuulates mõtlesin taas, kas tõesti saab nii palju kurjust ilmas olla, aga kahjuks saab ning see ülekohus teeb haiget.
Plaadi kuulamisest tekkis idee ühiselt neid laule laulda ning 25. märtsil, leinapäeval, me seda ka Näpi külatoas tegime.
Olime kutsunud külaliseks Ruuben Lamburi (83), kes ise on olnud küüditamise ohver ning kes on aastate jooksul paljudele noortele rääkinud nendest koledustest.
See mees on elav ajalooõpik ja me oleme väga uhked tema üle.
Ümber laua, millel põles küünal Eesti lipu ning rukkilillekimbu kõrval, istusid üheskoos lauldes ringis nii noored kui vanad. Oli väga südamlik õhtu.
Hinnakem seda, mis meil on, nähkem head ja ärgem laskem kurjusel endi seas vohada.
Helle Pajula
Näpi küla elanik