Omavalitsused on hädas lumerohkusega, sest lumetõrjeks mõeldud raha hakkab lõppema ja niigi raskel ajal tuleb leida lisavahendeid millegi muu arvelt.
Lumerookimisraha napib igal pool
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
5. veebruar 2010, 08:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunda linnapea Allar Aron rääkis, et eelarvet kokku pannes lisati teisel lugemisel teeremondi arvelt lumetõrjeks täiendavad 150 000 krooni. "Nägime, et olukord on hull ja lund on vaja väga palju ära vedada," lausus ta.
Aron selgitas, et teede ja tänavate sahkamise maksumus ei sõltu maha sadanud lume hulgast, lumevedu aga lepingus pole.
Raha kulub palju
Rakvere linn on praeguseks kulutanud enam kui kolmandiku lumetõrjeks mõeldud rahast.
"Sisuliselt tähendab see, et umbes 300 000 krooni oleks vaja kusagilt juurde leida," ütles abilinnapea Ain Suurkaev.
Lund veetakse Rakveres Suurkaevu sõnul eelkõige kohtadest, kus liikluse intensiivsus on suurem. "Tuleb väga hoolega kaaluda, kas lumeveole tehtud lisakulutus ennast ikka õigustab," lisas ta.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles, et omavalitsusel on lumekoristusleping tehtud 13 inimesega. Enamik neist on talunikud.
Vald kasutab lumekoristuse eest tasumisel tunnipõhist arveldust ehk makstakse konkreetselt tehtud töö eest. Omavalitsuse eelarves on tänavu selleks eraldatud ligemale miljon krooni.
Lankei andmetel läheb tänavu lumerohkuse tõttu üks tavaline koristuspäev vallale maksma 20 000 krooni. Suure lumesaju korral aga tuleb vallal välja panna kuni
40 000 krooni päevas.
Ligi miljonist kroonist on lumekoristuseks alles jäänud 150 000, mis tähendab nädalat tavalist lumelükkamist.
"Ega lumi lükkamata jää," sõnas vallavanem, kelle kinnitusel leitakse vajadusel teede puhtana hoidmiseks lisaraha.
Rägavere valla eelarveprojektis on lumeveoks ette nähtud 100 000 krooni. "Tõenäoliselt peame leidma lisaraha," ütles vallavanem Mati Ulm.
Kütus probleemiks
Sel talvel on probleemiks kerkinud erimärgistatud kütuse kasutamine lumetõrjet tegevates traktorites.
Erimärgistatud kütuse kasutamisest lumekoristusel ei osanud Kadrina vallavanem Aivar Lankei rääkida. "Mina ei kirjuta lepingusse, mis kütust peab kasutama," sõnas ta ja lisas, et ka lumelükkajatelt pole ta sel teemal tagasisidet saanud.
Pigem muretsevad talunikud, et leping lume koristamiseks sõlmitakse ainult üheks aastaks. Talunikud oleksid huvitatud pikemaajalistest lepingutest.
"Et oleks mingi kindlus, et saab seda tööd teha ka tuleval aastal," selgitas Lankei.
Maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialist Annely Erm ütles, et lubatud on erimärgistatud kütuse kasutamine põllumajanduslikus masinas (traktoris) põllumajanduslikel eesmärkidel. "See tähendab, et samal ajal peavad täidetud olema mõlemad tingimused," lisas ta.
Teisalt on praktikas tihti väga keeruline tõmmata piiri, kus põllumajanduslikud eesmärgid lõpevad ja muud algavad.
Erimärgistatud diislikütust ei tohi Ermi sõnul kasutada traktorites, mis lükkavad lahti avalikke teid, küll aga on kasutamine lubatud, kui põllumees oma põhitegevuse raames lükkab lahti tee, et loomalauta ja põllule toimetama pääseda.
"Ning kui sinna tee äärde jääb ka naabri talu, mis lumelükkamise tõttu saab lumevaba juurdepääsutee, pole ka see otseselt keelatud," sõnas Annely Erm.