Kui Jaan Mesi Rakvere muusikakooli astus, oli ta “sama pikk kui trompet”. 13 aastat hiljem kuulajaid nelja pilliga võlunud noor muusik alustab võistlust klassikatähe tiitlile. Pöidlad ja telefonid pihku!
Jaan Mesi: “Igal trompetil on erinev kõla ja kõrgus”
11. märts 2016, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni hetk tagasi lõpetasite kontserdi “Teel klassikatähtede poole” oma endise kooli – Rakvere muusikakooli – laval. Kuidas esitusega rahule jäite?
Olen neid lugusid ikka veidike esitanud ja on ka kehvemini läinud. [Naerab.] Mõne koha peal oskan enda kallal norida, et siin ei tulnud päris välja. Trompetimängija huuled väsivad hästi ruttu. Kui on selline pooletunnine kontsert, siis hakkavad huuled lõpuks väsima ja tulemus ei olene sellest, kas oskad, vaid füüsilisest poolest.
Miks on vaja ühe kontserdi jaoks nelja pilli – kolme trompetit ja ühte kornetit?
Trompet on selline huvitav pill, et see kõlab teistmoodi: kui mängin c-nooti ehk põhinooti, kõlab ta natuke teisest kohast – üks trompet on kõrgem, teine madalam. Kõige tavalisem on B-trompet, siis on S-trompet ja piccolo-trompet. Trompetil on sugulasi – flüügelhorn ja kornet. Kõiki tuleb osata, igaühel on eri kõla ja eri kõrgus.
Rakvere muusikakooli direktor Toivo Peäske meenutas, et kui alustasite siin koolis seitsmeaastaselt trompetiõpinguid, olite sama pikk kui pill. Miks tahtis pisike Jaan just seda pilli mängida?
Tahtsin minna kitarri õppima, sest kitarr meeldis mulle väga. Kuna kitarriõppes olid kohad täis, proovisin, et äkki saab saksofoni. Seal olid ka kohad täis. Siis ema mõtles, et võiks olla midagi pidulikku – ja nii valisimegi trompeti.
Loe edasi SIIT.