Lahemaal jagatakse esivanemate saunatarkust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahemaal jagatakse esivanemate saunatarkust.
Lahemaal jagatakse esivanemate saunatarkust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Saun on eestlastele püha. Meie pärimusmeditsiinis hoiab saun nii hinge- kui keharavitsejana esikohta. Ihu võib ju vannis puhtaks pesta, aga luud-kondid, hingest rääkimata, vajavad ikka korralikku saunaleili, mis annab jõudu uue nädala töödele vastu minna.

See polnud just väga ammu, kui kõik Eestimaa saunad olid suitsusaunad. Korstnaga saunu hakati ehitama alles sadakond aastat tagasi. Praegu kasutusel olevad suitsusaunad on suuremas osas Eestist juba haruldased.

Lõuna-Eesti suitsusaun on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Paljudele on aga teadmata, et Põhja-Eesti suitsusaunad on sama põnevad, ehkki veidi teist tüüpi ja arhailisemad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles