Lapsepõlvest. Akvarelliga. Ausalt

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ville Vuorenmaa piltide jaoks tuleb võtta aega. Kõnekad on nii suured kujundid kui ka tillukesed detailid.
Ville Vuorenmaa piltide jaoks tuleb võtta aega. Kõnekad on nii suured kujundid kui ka tillukesed detailid. Foto: Kasper Mäe

Soome kunstnik Ville Vuorenmaa vaatab Rakvere Galeriis tagasi lapsepõlve. Mineviku mõtestamise käigus voolab ja kuivab akvarelli, pritsib küsimusi ja vastuseid. Koos pildiga valmib rahu ja selgus.

Ville Vuorenmaa maalinäitus “En muista vauva-ajasta mitään” (“Ma ei mäleta midagi oma titeajast”) tõmbab vaataja kunstniku hingepõhja settinud sündmuste ja mälestuste keerisesse. “Mu isa ja ema ei ole kunagi abielus olnud. Ja ma ei ole kunagi elanud koos isaga. Kui ma väike olin, siis mul oli riiulis isa pilt,” kõneleb tekst teosel “Isa pilt”. Sama avameelne on kunstnik kõigis töödes.

Ausad ja valusalt otsekohesed teosed kõnelevad kujundite, värvide ja sõnadega sellest, mida enamasti tahetakse varjata või unustada. “Kujutan oma maalidel asju, mis olid tookord mulle olulised: olukorrad ja nendega seotud mõtted, tunded ja küsimused,” lausus Ville Vuorenmaa. Kunstnik mõtleb asju selgeks. Ka vaataja jaoks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles