Teisipäeval tuleb riigikogus esimesele lugemisele eelnõu, mis kohustaks elektri jaotusvõrgu pidajaid andma enda elektripostid maapirkonnas kasutusse ka lairibavõrgu levitamiseks.
Riigikogu uus plaan: lairibavõrk võib maapiirkonda jõuda elektripostide abil
18. oktoober 2016, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Piirkondades, kus hetkel lairibavõrgu teenus puudub, on peamisteks kasutuskõlblikuks taristuks elektripostid. Eelnõu on suunatud eelkõige füüsilise taristu – elektritaristu – omanike kasutuses olevate elektripostide kasutamisele, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente," ütles Talve Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) pressiteate vahendusel.
Teisipäeval esimesele lugemisele tuleva eelnõu seletuskirjast selgub, et selle eesmärk on tagada juurdepääs lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule ehk elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvatele elektripostidele.
"Elektri jaotusvõrguettevõtjatele on antud ainuõigus pakkuda oma piirkonnas jaotusvõrgu teenust ning jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid on maapiirkonnas ainus reaalne olemasolev füüsiline taristu, mida saab kasutada lairibavõrgu rajamiseks," seisab seletuskirjas.
Eesti infoühiskonna arengukava 2020 kohaselt on Eesti eesmärk võimaldada 2020. aastaks kõigile Eesti elanikele vähemalt 30 megabitti sekundis kiirusega lairibaühendus. Samuti on eesmärgiks suurendada 2020. aastaks 100 megabitisi või suurema kiirusega lairibaühenduse kasutamise osakaalu 60 protsendini.
Eelnõu puudutab Eestis tegutsevat 27 elektri jaotusvõrguettevõtjat, kes haldavad üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine. Nendest suurim on Elektrilevi OÜ, kelle turuosa moodustab 87,5 protsenti, millele järgnevad Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev VKG Elektrivõrgud OÜ ja Lääne-Eestis tegutsev Imatra Elekter AS.