Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on veeseire andmetel kasvanud viimastel aastatel põllumajanduse ökoloogiline jalajälg ja seda eeskätt suurte saakide tõttu.
Pomerants: põllumajanduse ökoloogiline jalajälg on suurte saakide tõttu kasvanud
25. oktoober 2016, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Veeseire järgi põllumajanduse jalajälg suureneb," rääkis Pomerants teisipäeval Maalehe ja põllumajandus-kaubanduskoja konverentsil "Aasta põllumees 2016". Ta märkis, et põllumajanduses suurenevad saagid, ent see tähendab, et suureneb ka toodanguks vajalik sisend.
"Kindlasti nii lämmastik kui fosfor on olulised taimekasvuks, aga kõik ei pruugi sinna suunda minna ja osa jääb paraku üle ka," rääkis minister ja lisas, et orgaaniliste väetiste mahud on küll vähenenud, ent peamiselt ilmselt seetõttu, et loomi on vähem ning seeläbi nad ka toodavad orgaanilisi väetisi vähem.
Probleemide seas tõi Pomerants välja, et perioodil 2010–2013 hinnati 750 veekogumit ning neist 66 puhul on veekogu halvas seisundis lämmastiku või fosfori liia tõttu. "Kõige suurem osa puudutab just koormust põllumajandusest," ütles ta.
Samuti märkis keskkonnaminister, et halveneb Eesti nitraaditundliku ala põhjavee seisund. Kui Pandivere piirkonnas on see suures jaos rahuldav, siis Adavere piirkonnas on probleem tema sõnul suur.
Pomerants lisas, et põhjavees on leitud ka taimekaitsevahendite jääke. "32 seirepunkti vees on neid leitud ja neist 16 puhul üle põhjavee piirväärtuse," rääkis ta, ent viitas, et üks põhjus võib olla umbrohu tõrjumine maanteekraavidest. "Jäägid on jõudnud ka suurematesse kaevudesse," märkis minister.