Vastukaja: kuidas leida kompromisse

Olav Kreen
, põllumees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olav Kreen.
Olav Kreen. Foto: Agnes Aus

Samal teemal: Andres Pulver “Põhjaranna vallad kemplevad nime ja vallamaja pärast” (12. oktoobri Virumaa Teatajas).

Lugejatele anti teada, et põhjaranna vallad kemplevad nime ja vallamaja pärast ning sisuliste asjade arutamiseks võhma ei jätku. Artiklis viidatud persoonide sõnul ei ole nende seisukohti täpselt kajastatud, on siiski paslik pisut arutleda ühinemise ning väljatoodud eriarvamuste üle.

Omavalitsuste ühinemise teema on kirgi kütnud aastaid ning liitumisel on nii pooldajaid kui vastaseid. Ühinemisvajadust ja sellest tulenevat kasu paistavad rõhutavat need, kes saavad sellele Toompea kõrgustest vaadata, vastased või kõhklejad on need, kelle elukorraldus seetõttu muutub. Selle ilmestamiseks sobib imehästi aastakümneid tagasi “Viljaveski” saatest kuuldud maamehe ütlus: “Kõrgemalt näeb küll kaugemale, aga pilt jääb mõnevõrra ähmasemaks!”

Sarnaselt enamiku Eesti omavalitsustega on ka Kunda linna ning Viru-Nigula ja Aseri valla esindajad tõdenud, et ühinemisega tekkivad probleemid ja riskid ei pruugi üles kaaluda liitumisest tekkivat kasu ja ühinemisläbirääkimiste käivitamise ajend oli eelkõige seadusest tulenev sundliitmise võimalus. Ja kui Aseri valla rahval on tõesti olnud võimalus valida ühinemispartnerite vahel, siis Viru-Nigula valla ja Kunda linna geograafiline asend ei võimalda meil üksteisest mööda vaadata. Ja polegi mõtet, sest koostöö on olnud pidev ja mõlemale poolele kasulik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles