Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kas eestimaalased vajavad Tarkade Parteid?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ajalooõpetaja haridusega Enn Koppel (69) on Eesti Tarkade Partei moodustamise initsiatiivgrupi liige Lääne-Virumaal. | FOTO: Arvet Mägi

Grupp ajaloolasi ja juriste tegutseb selle nimel, et juba käesoleva aasta lõpuks sünniks Eestimaale uus vasaktsentristlik erakond.

Lääne-Virumaal organiseerib uue erakonna loomist Tapal elav kauaaegne ajalooõpetaja Enn Koppel, kes rääkis, et partei asutamise plaane on peetud üle aasta.

“Partei põhikirja ja manifesti koostamine on jõudmas lõpule. Aktiivselt on erakonna loomise ja põhikirja ning manifesti väljatöötamisega tegelenud kümmekond inimest, kes hariduselt on põhiliselt juristid ja ajaloolased Tallinnast ning Tartust,” kõneles Koppel.

Uue erakonna nimeks saab kas Eesti Tarkade Partei või Aatepartei. “Eestis on palju tarku inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel poliitikast seni kõrvale jäänud. Uus partei ootab neid oma ridadesse, et üheskoos muuta Eesti rahvas õnnelikumaks ja riik tugevamaks,” selgitas Koppel.

Hoolida kodanikust

Enn Koppeli veendumusel on vajadus uue erakonna järele olemas. “Selle tarviduse tingib, et võimul olevad parempoolsed erakonnad ajavad võrdlemisi kummalist majanduspoliitikat ning mõnevõrra ebamäärast välis- ja sisepoliitikat,” põhjendas Enn Koppel, nimetades murettegevaks sündimuse vähenemist ja kodumaalt väljarännet, mis on kahandanud oluliselt eestimaalaste rahvaarvu.

“Korduvalt on juttu olnud, et kui nimetatud negatiivsed arengud jätkuvad, prognoositakse aastaks 2050 Eesti elanike arvuks 800 000 inimest, kellest enamik on eakad. Sellises olukorras pole meie riik aga enam jätkusuutlik,” rääkis Koppel.

Kuigi Eestis tegutseb sotsiaaldemokraatlik erakond, pole nad Enn Koppeli hinnangul alati piisavalt jõuliselt kaitsnud põhimõtteid, mida väärtustatakse läänemaailma pika ajalooga sotsiaaldemokraatlikes maades, kus on tagatud inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks, sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast.

“Meie erakonna eesmärgiks on investeerida rohkem rahvasse, mitte teatud huvigruppidesse. Soovime, et Eesti inimene õpib, elab ja töötab kindla veendumusega selle nimel, et tema lastel oleks Eestimaal õnnelikum ja turvalisem elu,” sõnas Koppel.

Oma peamisi koostööpartnereid näeb loodav erakond kristlike demokraatide, roheliste ja keskerakondlaste hulgas. “Loomulikult ei välista me mõttekaaslastena ka sotse, kui nimetatud erakond hakkab jõulisemalt kaitsma sotsiaaldemokraatlikke ideaale,” lisas Koppel. Erakonna kongress plaanitakse kokku kutsuda aasta lõpul, et aktiivselt osaleda juba järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel. Partei valimisnimekirjade koostamine toimub pretsedenditult loosi alusel.

Eesti Tarkade Partei põhikiri ja manifest tõlgitakse inglise, saksa, vene ja teistesse keeltesse, et tutvustada seda mujal maailmas. “Loomulikult teadvustame oma erakonda Soomes ja teistes Põhjamaades,” märkis Koppel. Välja on töötatud spetsiaalne teleformaat poliitiliste debattide pidamiseks.

Uustulnuka raskused

Virumaalt pärit Toivo Keva oli üheksakümnendate lõpul ja uue aastatuhande algul Eesti Arengupartei peasekretär. Tegemist oli erakonnaga, mis tekkis keskerakonna lõhenemise tagajärjel 1996. aastal ja millel oli nii tsentristlikke kui vaskpoolsuse jooni.

Uue partei asutamisse suhtus Keva ettevaatlikult. “Loomulikult on tore, et Eesti poliitikasse ilmub uus erakond. Kuid tekib küsimus, kas talle teiste kõrval ikka ruumi jagub. Samuti pole saladus, et väikeses Eestis napib karismaatilisi parteiliidreid. Ideed võivad küll head olla, aga kui erakonnal puudub särav liider, läheb parteil raskeks poliitikasse tulla ja püsima jääda,” rääkis Keva.

Ta lisas, et eestimaalastel on tavaliselt välja kujunenud oma lemmikpartei, millele ollakse valimistel lojaalne.

Ideoloogia

• Vasaktsentristlik ideoloogia pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat.
• Sümboliks mitmes riigis punane nelk või punane roos.

Tagasi üles