Kevad on käes ja ka kõige paadunumal linnasaksal on loodusega asja. Kel see võimalus, kaeb üle oma suvilakrundi ehk kapsamaa, kel mitte, vahetab akna taga linnusöögimaja võõrasemakasti vastu.
Lauri Salumäe: Metsanädala puhul mõned sõnumid metsast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakal on asi tõsisem, valdused suuremad ja tööd vaevanõudvamad. Kuid enne veel kui ader korda timmida, on aeg metsas tiir teha.
Novembritormi murtud puud on metsast välja veetud, kuusikuservast maha võetud palgid saeveskis ja oksad teeservas ootamas hakkurit. Mädaks kiskunud lepikusiil on vast leidnud oma koha kuuri taga riidas.
Mis nüüd? Kokku on talul hektari kanti metsata metsamaad. Kas võtta pere kokku, osta metsataimi ja istutada maalapp täis või panna see raha panka või minna hoopis lõunamaale eukalüpte vaatama?
Nendele puudele tasub pilgu peale heita küll, sest nemad võtavad meie kasel leiva käest. Ei ole meie kasepaberipuul enam seda hinda, mis mõne aasta eest, sest paberitööstusel on odavam lõunamaalt kiiresti kasvavat eukalüpti osta.
Ei ole ka korraliku lepahaluga suurt midagi peale hakata, sest alla kukkunud gaasihinnad on küttepuuhinnad kaasa viinud ja puulõhkujale saab sellest tööst vaid soe nahk selga. Aga näe, saeveskid okaspuupalki ikka küsivad. Palki tasub kasvatada. Kuusk Aafrikas ei kasva.
Kuusepalgi kasvamiseks kulub kuni 80 aastat. Esimesed 25 neist pead taime kui oma lapse eest hoolt kandma. Kuuseseeme tahab puhast pinda kukkumiseks, rohu seest ta välja ei tule. Mida rammusam maa, seda kehvemini idaneb.
Viljakale pinnasele tuleb kuusetaimed istutada ja pärast käia paar aastat rohtu maha tallamas, et raske rohi koos lumega väikest taimekest maha ei vajutaks. Sest siis oleks hiirtel jällegi hea puukoort jahvatada, ainult tüükaotsad jäävad järele.
Mõni aasta tagasi oli suvi kuiv ja rohtu polnud palju, aga ära kuivas tollal enamjagu istutatud puukestest. Mis elule jäid, võtsid põder ja kits kordamööda talvel peale haugata. Järgmisel kevadel oli sajast taimest kaks alles. Meele võttis mõruks ja istutuskirves jäi paljudel paariks aastaks kuuri alt välja võtmata.
Nüüd on kole vaadata neid uuendamata lanke - oli ilus kuusemets, mille seas mõni kask ja lepp, praegu puha lepa-, kase- ja sarapuuvõsa ning kohati ainult põõsastik. Kännuvõsudest tulnud, igerikud ja kõverikud, tarbepuud neist ei saa, puuriitagi halb laduda. Ei ühtegi kuusetaime.
Aga näe, leidus mehi, kes jällegi istutasid. Nüüd on kena noorendik kasvamas endisel põllul, tihe, saab kits ja põder ning jääb isegi tulevasteks põlvedeks ilus mets, rääkimata metsakasvataja rahuldustundest tehtud töö üle.
Tõuke andis eurotoetus, ole mees ja kasuta ainult ära. Ja välja läinud taimede jaoks küsiti uus toetus ja asendati.
Tööd on palju, aga maja taga on pank, intresse saab küll alles 25 aasta pärast harvendusraie järel hakata võtma, aga kindel tulukus.
Rakvere Metsaühistu aitab ka sel aastal taotleda raiesmike uuendamise toetust. Hea on see, et kehval ajal toetust lubatakse. Selle eest tuleks jällegi seda palju kirutud riiki kiita.
Toetus on nii hea, et saab sügiseks metsaistutamiskulud enam-vähem tagasi.