Rannar Vassiljev: Finantsplaneerimine kasvatab eelarvet

Rannar Vassiljev. Foto: .

Eesti majanduses domineerivate mustade värvide foonil tundub Rakvere linna 17miljoniline positiivne lisaeelarve esmapilgul üsna kontrastsena.

Loomulikult ei käi maailma majanduskriis Rakverest kaarega mööda, vaid avaldub üsna proportsionaalselt riigi keskmisega. Kui investeeringud kerkisid uuenenud eelarves eurotoetuste mõjul 30 miljonit krooni, siis muus osas tuli linnal eelarvet viis protsenti koomale tõmmata.

Keskmiselt on Eestis tulumaksu laekumine, mis on valdade ja linnade peamine tuluallikas, langenud esimese nelja kuuga 5,7 protsenti. Rakvere sobitub oma näitajaga täpselt Eesti keskmiste omavalitsuste hulka.

Antud statistika on kahjuks negatiivse trendiga, sest palgakärped ja tööpuuduse kasv on jätkuvalt inimeste ja omavalitsuste sissetulekute kallal.

Lisaks peavad omavalitsused alates järgmisest kuust loovutama osa siiani laekunud maksutulust riigile.

Seetõttu prognoosime selleks aastaks lisaeelarves tulumaksu laekumise vähenemist eelmise aastaga võrreldes 13 protsenti.

Abiks varasem kokkuhoid

Linnade ja valdade olukord on üsna tõsine, sest peale tulumaksu on riik püksirihma pingutanud veel omavalitsuste tasandusfondi ja eraldiste arvelt. Kokku moodustasid riigikärped Rakveres viisteist ja pool miljonit krooni.

Siiski on meil tänavu oluliselt kergem hingata kui enamikus linnades ja valdades, kuna eelmisel aastal varutud ülejääk 35 miljonit krooni katab väga olulisel määral nii riigieraldiste kui ka tulumaksu järsku kukkumist.

Varasema kokkuhoidliku finantsplaneerimise tulemusena ei ohusta kärped sel aastal oluliselt elukvaliteeti linnas. Samal ajal on juba nüüd omavalitsusi, kes arveid sahtlisse ootama jätavad, sest pangakontodel laiutab tühjus.

Nagu mainitud, tuleb meilgi tegevuskulusid koomale tõmmata. Lihtsat kokkuhoidu võimaldab küttehinna ja laenuintresside langus.

Samas oleme vähendanud ka palgafondi linnavalitsuses ja allasutustes. Esimeses neist üle kümne protsendi.

Ainsana kasvavad üldhariduskoolide personalikulud, ja seda õpetajate palgatõusu tõttu.

Lasteaedades suutsime säilitada palgafondi mullusel tasemel, mistõttu lasteaiaõpetajate ja teiste töötajate sissetulekud ei vähene. Üldiselt võib öelda, et linnaga seotud asutustes ei tohiks sel aastal kärbete pärast ükski töötaja oma tööd kaotada.

Vahest kõige valusamalt lõid riigikärped teede ja tänavate eelarvesse. Kui eelmisel aastal sai linn teedeehituseks seitse miljonit krooni, siis tänavu neli korda vähem. Seetõttu on ka teedeehitus piiratud.

Samas teehoolduse ning jooksva remondi summade arvelt linn omalt poolt ei kärpinud, mistõttu peaks aukude lappimiseks ja muuks igapäevaseks tegevuseks raha jätkuma.

Ka maastikukaitses olime sunnitud finantse koondama. Tänased vahendid, mida on 3,2 miljonit krooni, tagavad töösolevate projektide ning lepinguliste teenuste rahastamise, kuid mõni suurem idee peab jääma paremaid aegu ootama.

Haridus ja kultuur

Haridusvaldkond suurenes lisaeelarve toel enim. Seda ennekõike tänu eurotoetuste abil tehtavatele investeeringutele. Linnal on raha ehitada reaalgümnaasiumi juurdeehitus koos vana hoone fassaadi korrastamisega ning renoveerida Kungla lasteaed.

Orienteeruvalt lähevad kaks hoonet maksma 30 miljonit krooni, millest linn on omavahenditena eelarvesse planeerinud viis miljonit krooni. Loodetavasti õnnestub linnal ka riigihangete juriidilised ja bürokraatlikud takistused ületada ja ehitustega algust teha.

Kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas piirasime kulutusi nii allasutustele kui administreerimisele, kuid toetused jätsime puutumata. Nii saavad planeeritud mahus toetuda linnale kultuuri- ja spordiseltsid, -klubid.

Nende sissetulekud on oluliselt vähenenud nii näiteks hasartmängumaksu nõukogu kui sponsorite poolt saadud toetuste näol, mistõttu on linna tugi seda olulisem.

Sotsiaaltoetuste maksmist ei saa samuti raskel ajal vähendada, sest puudust kannatavate inimeste osakaal majanduskriisi ajal kasvab. Ühekordsete sotsiaaltoetustena ning toimetulekutoetuseks makstavad summad said eelarvetäiendusega lisa.

Kultuuri valdkonnas on samuti tunda Euroopa tuge, kuna muusikakooli juba alustatud renoveerimine ja ka uuendatav rulapark on finantseeritud eurotoetuste abiga.

Praegu tundub, kui riik oma kätt uuesti omavalitsuste taskusse ei pista, et linn peaks selle aasta negatiivse lisaeelarveta läbi ajama. Kuigi olukord majanduses on tõsine ning tulumaksulaekumine halveneb, on meil lisaks maksutulude vähendamisele ka väike puhver konservatiivselt planeeritud omatuludes.

Usutavasti sellest piisab ja linn elab esimese kriisiaasta suuremate vapustusteta üle.