Täna 90 aastat tagasi võideti Eesti vabaks

Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk Rakveres. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Täna 90 aastat tagasi saavutas Eesti rahvavägi Võnnu lahingus võidu, mis aitas kindlustada meie iseseisvust ja vabadust. See võit lubab ka meil - toonaste võitlejate järeltulevatel põlvedel - ülevusega tähistada selgi aastal oma riigi sünnipäeva.

Küsigem endilt: mida tähendab võidupüha täna? Kas me adume, et sel päeval 90 aastat tagasi võideti Eesti vabaks?

Et kogu meie riigi olemasolu ja sellest tuleneva vabaduse võitsid meile Eesti sõdurid?

Või on täna lihtsalt jaaniõhtu, eestlaste tuhandete aastate pikkune traditsioon pidutseda aasta kõige lühemal, kõige valgemal ööl?

Või on täna lihtsalt järjekordne vaba päev?

Vabadus ja vaba päev on kõlalt sarnased sõnad, sisult mitte.

Vabadus on - võit. See on meie tahte võit, meie väärtuste ja meie isamaa-armastuse võit vabaduse vastaste ja vaenlaste üle.

Vabadus võidetakse võideldes, seda ei kingita kunagi. Vabadust võib kaotada tugevamale vaenlasele alistudes, aga ka märkamatult, salamisi ja tegevusetusega.

Iga mees teab, et vastupanuta kaotatud lahing võtab lisaks vabadusele ka au ja toob alandust. See võtab rahva vaimult väe.

Korra me oleme seda üle elanud, kui Eesti poliitiline ja sõjaline juhtkond ei andnud oma sõduritele ja ohvitseridele võimalust võidelda ja langeda lahingus oma lipu all.

Ajalugu ei saa ümber teha, sellest saab aga õppida.

Erinevalt oma esiisadest 90 aastat tagasi, ei pea Eesti riik täna seisma oma vabaduse eest rindel, soomusrongis või kaevikus. Meie saame mõelda jaanipäevast...

Ajalugu on näidanud - olgu tegemist Soome, Šveitsi, Iisraeli või meie enda kogemustega 90 aastat tagasi - et riik, mida tema kodanikud asuvad vabatahtlikult kaitsma, on riik, mida ei võideta.

Vabatahtlikkus on jõud, mida vastane sageli ei mõista ja seega pelgab.

Kui meie esiisad, kellest paljud olid tollal vaid koolipoisid, poleks tunnetanud vajadust luua oma riiki ja seda kaitsta, ei seisaks me täna siin.

Meie kohus on 23. juunil 1919. a saavutatud võitu tähistada, sellele võidule mõelda ja seda võitu hoida:

Hoida kui võidutuld oma vabas hinges!

Hoida koos oma keele, kultuuri ja rahvaga!

Head võidupüha ja ilusat jaanipäeva!