Raske Erna retk paneb osalejate vastupidavuse ja teadmised proovile

Erna retk eelmisel aastal. Foto: Toomas Huik

Eile algas maailma üheks raskemaks ­sõja­lis-sportlikuks võistluseks peetav Erna retk, kus osaleb veerandsada võistkonda saja osalejaga nii Eestist kui välisriikidest.

6.-8. augustini toimuva sõjalis-sportliku Erna retke edukat läbiviimist aitab tagada ka kaitseliidu Viru malev. Kaitseliidu Viru maleva väljaõppe ülem malevapealiku ülesannetes Erik Sild rääkis, et malevast on väljas seitse inimest, neist kolm naiskodukaitsjad.

"Naiskodukaitsjad tegelevad korraldustoimkonna toitlustamisega, üks kaitseliitlane täidab autojuhi ülesandeid," selgitas Sild.

Kolm Viru maleva kaitseliitlast on olnud tegevuses imiteeritud miinivälja ettevalmistamisega juba esmaspäevast peale.

Tapal asuv kaitseväe Kirde kaitseringkond on Erna retkel esindatud oma võistkonnaga. Erna retke baaslaager asub Läsnal kaitseväe keskpolügoonil, kus paikneb ka suur osa Erna retke kontrollpunktidest.

Kaitseväe keskpolügooni ülem Eglit Talbach ütles, et polügoon allub kaitseväe Kirde kaitseringkonnale. Tapal teenivad ajateenijad panid üles baaslaagri telgid ja võtavad need pärast ka maha.

Eile alanud raskel võistlusel osaleb kokku veerandsada võistkonda kokku saja inimesega, sealhulgas välisvõistkonnad Hollandist, Taanist, Soomest ja Saksamaalt.
Eestist võtavad võistlusest osa näiteks kaitseliidu erinevate malevate, reservohvitseride, naiskodukaitse, kaitseväe ja sõjakooli võistkonnad.

Erna retk algas eile, nagu igal aastal, dessandiga Salmistu rannale.
Eile õhtupoolikul asusid võistkonnad miinivees­kajalt Tasuja ning miinilaevadelt Admiral Cowan ja Ugandi dessantpaatidesse, et jõuda Sal­mistu randa, kust algas retke võistluslik osa.

Tänavune Erna retk on trassi pikkuselt ja ajaliselt lühem, kuid ülesannete keerukuselt endiselt sama pingeline kui mullugi.

Erna Seltsi ja korraldustoimkonna liikme Urmas Reitelmani sõnul on tänavu küll maastikul liikumist vähem, kuid kontrollpunkte samapalju ja ülesanded pole sugugi lihtsamad kui eelmistel aastatel.

Võistluse peaülesanne on vastase positsioonide leidmine, luureettekande koostamine ja esitamine, lisaks muud sõduritarkust ja osavust nõudvad ülesanded ning varjatud liikumine raskesti läbitaval maastikul vaenlase vastutegevuse tingimustes.
Reitelmani sõnul on retk küll raske, kuid kõige tähtsam on mitte panna inimesi ohtlikku olukorda ja samas säästa ka loodust nii palju kui võimalik.

"Kuhugi suurtesse soodesse me kedagi ei saada," tõi Urmas Reitelman näite ja lisas, et kindlasti ei jää võistlejatest maha ka mingisugust prügi. Erna retk toimus võistlusena esimest korda 1994. aastal.

Sõjalis-sportliku võistluse "Erna retk 2009" korraldajad on kaitsevägi, kaitseliit ja Erna Selts.

Erna retkega meenutatakse 1941. aasta sõjasuve sündmusi Eestis, mil Erna luurerühma ja metsavendade ühine tegutsemine aitas säästa tuhandete tsiviilisikute elu ning oli üksiti ka eestlaste esimene organiseeritud relvastatud vastupanu Eesti vabastamiseks Nõukogude okupatsioonist.