Rapsipõllud ootavad veel kombaini

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigvee alla jäänud rapsipõld.
Liigvee alla jäänud rapsipõld. Foto: Peeter Kümmel

Kuigi teravili on valdavalt koristatud ja käsil sügiskünd, kasvab mõnegi taluniku põllul veel rapsi, mille lõikus on sügisvihmade tõttu takerdunud.

Rakverest Väike-Maarjasse sõites näeb linna lähedal kahel pool maanteed koristamata rapsipõlde. Rakvere valla taluniku Hannes Konisti sõnul on tal lõikamata veel 60 hektarit rapsi. "Eks tegin põllul haigustõrjet ja ilmselt see venitas kasvuperioodi," põhjendas ta. Lisaks tuli pea iga päev vihma, ööd olid niisked ja nii valmimine veniski. Ja ega põldu märjaga koristada saa.


Suurem osa 200hektarisest rapsikülvist on Konistil siiski lõigatud ja ta loodab ka viimased põllud kombainiga üle käia. Ilmaprognoosi jälginud, ootab talunik põllule pääsemiseks kuu lõpuks lubatud jahedamat ja kuivemat ilma.
Teisel Rakvere valla viljakasvatajal Toomas Pähklil on suurem osa 160 hektarist rapsipinnast koristatud. "Kolm hektarit veel on jäänud," lausus ta. "No eks vihm ja rahe ole põllul oma töö teinud," arvas ta loodetava saagi kohta.
Kruusmannide perel, kus kaks põlvkonda peavad Kiku külas Tõnuri talu, on viljakoristus juba seljataga. "1. oktoobril lõpetasime," on meeles perepojal Reneel. Ilusat ilma püüti võimalikult rohkem ära kasutada oma tööle lisaks teenust tellides. Praegu aga pidid põllul veeloigud olema, nii et plaanitavat kõrrekoorimist eriti teha ei saa. Käsil on teravilja sorteerimine.
Virumaa Põllumeeste Liidu juhataja Ülo Niisukese sõnul on pea igal maakonna teraviljakasvatajal veel rapsi koristada. "Raps ei saanud lihtsalt valmis ja hiljem ei pääsenud vihma tõttu jälle põllule," nimetas ta põhjusi.
Viljasaak pidi Niisukese hinnangul tänavu keskmine olema. "Kuid kasvatamise ja kuivatamise kulud on olnud suured, nõnda annab teravili sel aastal taas kahjumit," järeldas Niisuke madalaid kokkuostuhindu kommenteerides.
Kuigi mõni viljakasvataja lubab teravilja enam mitte külvata, tehakse seda ometi, sest pangalaenud ja liisingud ootavad tasumist. "Olen teinud 2,5 miljoni krooni ulatuses investeeringuid, aga juba teist aastat pean viljale peale maksma," tõdes Hannes Konist.
Toomas Pähkel on müünud oma vilja suurematele kokkuostjatele. Vilja hind on kõikunud tema andmeil 1150 kuni 1300 kroonini tonni eest ja oleneb see börsihinnast. "Ole siin nagu kasiinoärimees, kes pidevalt peab mängu jälgima," arvas Pähkel turuolukorra kohta. Tema meelest oleks õige, kui talunik kevadel vilja külvates teab, mis hinnaga seda sügisel müüa saab.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles