Toetus leevendab maal rahanappust

Saagiga on põlluharijad rahul, aga viljamüügist kehva hinna tõttu tulu ei tule. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Põllumehed loodavad jõu­ludeks kätte saada tai­me­kas­vatuse toetused, mil­lest igale kroonile on rakendus juba ammu olemas. Maksuvõla arvab maksu- ja tolliamet küll toetussummalt maha.

Enamiku põllutoetustest, mida Eestis kokku on määratud üle 946 miljoni krooni, tahab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jõuludeks välja maksta. Teised kolm taimekasvatuse toetust on saajatel osaliselt juba käes.

Lääne-Viru 1100 põlluharijat saavad maakondadest suurima ühtse pindalatoetuse - 112 miljonit krooni. See määrati läänevirulastele rohkem kui 100 000 hektari põllu- ja rohumaa harimise ning hooldamise eest.

Hektari kohta tulev toetusmäär on tänavu 1107,79 krooni. On põllufirmasid, kelle arvele kantakse mitu miljonit, rohkem leiab toetusesaajate nimekirjast aga väiketalunikke, kel lootus vaid mõnele kuni mõnekümne tuhandele kroonile.

Olgu summa suurem või väiksem, enamik põllumehi on selle ammu ära pla­neerinud, sest rahapuudus on maal madalate kokkuostuhindade tõt­tu viimasel ajal eriti hull.

Ots otsaga toime

Hansujüri PÜ tegevjuht Reet Talur oli reedel just vaadanud pangaarvet, toetus polnud sinna veel laekunud. "Eks see raha päästab palju, aitab näiteks rendi ära maksta," märkis ta. Maksuameti võlga Hansujüri ühistul ei olevat.

Paarisajapealise veisekarja ja rohkem kui pooltsada hektarit maad hariva ühistu juht rääkis, et tänu kuulumisele teraviljakasvatajaid koondavasse Kevili ühistusse õnnestus päris hea hinnaga nisu ja rapsi müüa. Ka piima kokkuostuhind on veidike kerkinud. "Ots otsaga tuleme toime, aga investeerida küll ei suuda," tunnistas põllumajandusühistu juht.

"Eks see maa peale kulub," ütles Rakvere valla Liivalaia talu peremees Endel Kangur veidi üle poole miljoni kroonini küündiva põllutoetuse kohta.

"Väetised, seemned," luges ta üles järgmise kevade kulusid. Selle aasta oder pidi olema veel müümata ja mõne aja pärast lubas Kangur seda pakkuda PRIA korraldatavasse nn sekkumiskokkuostu. "Olen seni ilma võlgadeta hakkama saanud," kinnitas talunik ja lisas, et töö tuleb ära teha oma kolmeliikmelise perega. "Enam ökonoomsemalt vist ei saa," arvas ta.

Jahuks sigadele

Kadrina valla Mihkli talu perenaine lubas, kui raha kätte saab, selle eest kohe diislikütust osta. Et majapidamisel võlgu ei ole, ei ole hirmu, et maksuamet muist toetussummast endale võtab. Piimakarja talus enam ei peeta, küll aga lihaveiseid ja sigu. Nii pole põhjust nuriseda kehva viljahinna üle, sest teravilja pole vaja müüa, sellest jahvatatakse sigadele jahu.

Indrek Tomingase Paemurru talus peetakse juba üheksa aastat lihaveiseid, ühtset pindalatoetust määrati rohumaade kohta, teraviljakasvatus on lõpetatud, sest ei tasu ära. "Minu toetusraha läheb maksuametile võla katteks," nentis Tomingas.

Maksuvõla summa - kokku ligi 32 miljonit krooni - peetakse kinni kokku 148 toetusesaajal. Maakondade võlgnikke eraldi välja toodud ei ole.

• Lääne-Virumaa põlluharijad saa­vad nelja pindalatoetust kok­ku 141 681 631 krooni.
• Maksuvõla, Eestis kokku ligi 32 miljonit krooni, peab PRIA toetussummast kinni 148 toetusesaajal.