Samal teemal Lauri Salumäe artikkel "Miks erametsaomanik ei julge metsa raiuda?" 7. jaanuari Virumaa Teatajas.
Kommentaar: Metsast hoolimine tagab nii toasooja kui tooraine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tahaksin hajutada kahtluse metsafirmade aususe ja pädevuse kohta.
Röövmetsanduse periood sai üheksakümnendatega õnneks otsa, tolleaegsed "tegijad" on oma toimetused lõpetanud ja hetkel tegutsevad meie metsaraieturul igati asjalikud ettevõtted.
Tundub, et totaalsest madalseisust metsandussektoris on üle saadud, nõudlus puidu järele on kasvanud ning seetõttu ka metsamaterjali hind.
Oluline omanikujärelevalve
Kui metsaomanik plaanib müüa raiet enda kinnistul, tuleb kindlasti sõlmida ametlik leping tööd tegeva firmaga.
Igatahes ei tasu kasvavat metsa müüa, vaid ümarmetsamaterjali sortimenti laoplatsil.
Omanik saab sel juhul raha küll pärast raiet, kuid siis ka tegelikkusele vastava summa, mida kasvava metsa müügi puhul ei pruugi saada.
Loomulikult on võimalik eksida ka metsaraie käigus valesse sortimenti või mõõtu saetud puiduga, kuid siis on tegemist raiuja ebaprofessionaalsusega, mille tõttu kannavad kahju nii metsafirma kui omanik.
Väga oluline on siin omanikujärelevalve, mida ideaalis võiks teostada erametsaomanikke ühendav metsaühistu. Enda kogemustele tuginedes väidan, et raiete järelevalve ennetab tekkida võivaid probleeme ning tagab omanikule ja firmale maksimaalse tulu.
Soovitan, et omaniku ja firma vahel sõlmitavas lepingus oleksid fikseeritud metsast raiutavate sortimentide hinnad, mõõdud ja orienteeruv sortimentide jaotus.
Samuti on oluline fikseerida ruumimeetrist tihumeetrile ümberarvestamise koefitsient.
Lepingus peaks olema ka nõue, et mõlemad osapooled informeeriksid teineteist võimalikest muutustest lepingu täitmisel, mis välistaks ootamatud hinna- ja koefitsiendimuutused.
Metsaühistu peaks kindlasti kooskõlastama ja planeerima raieid ühistu liikmete kinnistutel kogu raieperioodi jooksul. See tagab logistiliselt kõige optimaalsema raie ja väljaveo ning seetõttu rohkem rahalist tulu metsaomanikule.
Lahti seletatuna tähendab see seda, et lähestikku asetsevad, sarnase liigilise koosseisu ja vanusega puistud saaks raiutud üheaegselt.
Metsakultuuride hooldus
Olen veendunud, et peamiseks probleemiks meie erametsanduses on looduslikus uuenduses olevate lankide liiga suur hulk.
Neid tingimusi, kus looduslik uuendus tagab metsa peapuuliigi taastumise, ei ole meil palju ja seda võib osaliselt loota kaasikutes, lepikutes ja haavikutes.
Metsa istutamine ja külv peavad jääma olulisemateks metsauuenduse viisideks ja metsaühistu peab siin olema metsaomanikule teavitaja ja hea abimees.
Ulukikahjustused meie metsades on tõsine probleem, kuid samas on tähtis, et omanikud ka ise kultuure ja noorendikke hooldaksid.
Neid alasid, kus kultuurid kasvavad ilma igasuguse hoolduseta, on meil väga vähe, aga hooldamata jätmise tõttu tekkinud kahjud on suured.
Kõrge rohi ja võsa lämmatavad ning koos lumega murravad noorukesi puulapsi. Kuna kultuuride hooldus on aeganõudev ja kulukas, siis seda eriti teha ei armastata, mistõttu väga paljud nendest sisuliselt hävivad.
Veidi parem on olukord noorendike hooldusel, valgustus- ja põimendusraieid metsades tehakse, kuid siingi on probleemiks raha.
Ei tohi unustada, et noorendike hooldus on üks olulisemaid metsakasvatuslikke töid, mis tagab metsa normaalse kasvu ja juurdekasvu tõusu.
Seda tööd peaksid tegema üldjuhul suure kogemusega professionaalid, mitte odavama pakkumise tegijad.
Samuti ei tasu jätta üksnes jahimeeste lahendada ulukitega seonduvaid probleeme. On olemas igas hinnaklassis vahendeid, millega kaitsta kultuure ja noorendikke.
Üks odavamaid ja huvitavamaid vahendeid on Viljandimaal katsetatud kultuuride piiramine vaiade külge seotud tavalise pesuseebi pulkadega, mille spetsiifiline lõhn peletab jäneseid ja sõralisi.
Metsakasvatuse ja -majandamise traditsioon on Eestis pikk ja väärikas.
Teadlik metsakorraldus Eestis algas 1890ndatel, meil oli ja on palju häid metsandusteadlasi ja metsandusharidus kvaliteetne.
Seetõttu ei maksa karta, et meie suurim loodusväärtus ja -vara häviks või kaoks. Tark ja hooliv suhtumine tagab nii toasooja kui toorainet veel sajanditeks ja kindlasti jääb palju metsi ka lindudele, loomadele ja puhkajatele alles.