Möödunud aasta aprillis toimus Eesti infotehnoloogia valdkonnas märkimisväärne sündmus: majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja Eesti elektersideettevõtteid ühendav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit leppisid kokku, et aastaks 2015 saavad projekti EstWin vahendusel kõik Eesti elanikud ja asutused soovi korral ligi kiirele, andmevahetust kuni 100 megabitti sekundis võimaldavale andmeside teenusele.
See infoühiskonda jõuliselt edasi viiv kokkulepe puudutab esmajärjekorras maapiirkondi, sest linnades on juba praegu soodsa hinnaga küllaltki korralik ja kiire andmesideteenus saadaval.
Eesti on asustusega 30 inimest ruutkilomeetrile Euroopas tagantpoolt teine ja sideettevõtjail ei ole olnud majanduslikult kasulik igasse külla kaableid vedada. Tõsi, traadivaba teenus ulatub kõikjale, kuid selle andmevahetuskiirus ei ole kasvavate andmemahtude edastamiseks piisav.
Kõiki praegu ja tulevikus kasutatavaid tehnilisi lahendusi võimaldav kiire andmeside baasvõrk ehitatakse arvestusega, et loodavad ühenduspunktid poleks majapidamistest või asutustest kaugemal kui maksimaalselt 1,5 km.
Sealt edasi ehitavad teenusepakkujad juba ise konkurentsi tingimustes jaotusvõrgu teenuse pakkumiseks.
Baasvõrgu ehitamisega soodustatakse konkurentsi, mis omakorda toob ka maapiirkondades lõppkliendi jaoks hinnad alla. Eesmärk on, et maal saab kvaliteetset teenust osta sama hinnaga, nagu seda praegu linnades pakutakse.
Teave, mida internetis kasutame, ei ole enam ammu pelgalt lihtne tekst. Inimeste tarvis tõsist väärtust loovad rakendused ja muidugi ka meelelahutus kasutavad kõikvõimalikke meediavorminguid, lõpetades näiteks kõrgresolutsiooniga nõndanimetatud HD-pildiga.
Kinnitan, et korraliku andmesideühenduse olemasolu on tänapäeval eeldus edukaks tegutsemiseks, eriti veel maapiirkondades, kus harjumuspärane telefonil, jalgadel ja autol põhinev kommunikatsioon on kallis ja aeganõudev. Tahavad ju inimesed elada seal, kus on olemas korralikud kommunikatsioonivõimalused.
Usun, et võimalus oma äripartneritega - tarnijatega-hankijatega - üle maailma online suhelda, oma kaupu esitleda, tellimusi vahendada jne elavdab kindlasti ettevõtlust maal. Väga hea kommunikatsioon on ka põhieelduseks ettevõtte rajamisel või laiendamisel.
Oskuslik ja täpne infovahetamisvõimalus teeb kindlasti ka elu rohelisemaks: saame paremini varusid juhtida ehk suudame vähemaga toota täpsemini ja müüa paremini, rääkimata vajaduse vähenemisest ebamõistlikult korraldatud transpordi järele.
Nagu juba öeldud, on hea kommunikatsioon eriti oluline inimestele, kes elavad ja töötavad maapiirkondades, kus vahemaad on suured. Võimalus paljusid igapäevaseks eluks vajalikke toiminguid teha kodust lahkumata, olgu siis valitsusasutustega suhelda või siis näiteks väärtfilmi laenutada, lubab kindlasti ressursse säästlikumalt kasutada.
Riigi üks prioriteete, mis väljendub infoühiskonna arengukavas, on see, et kõik inimesed saaksid kasutada võimalikult paljusid avalikke teenuseid interneti vahendusel.
Osutatagu seda teenust kas siis kesk- või kohaliku valitsusasutuse tasandil.
Samuti räägib nimetatud arengukava avaliku, kolmanda ja erasektori ühisest teenuseruumist, kus teenuseid inimesele ühtse tervikuna pakutakse.
Seejuures peaks saama neid teenuseid pruukida suvalise elektroonilise seadmega, olgu selleks siis arvuti, mobiiltelefon või mõni muu tulevikus lisanduv vidin.
Kuigi on juba häid näiteid edukatest teenustest, mida kasutatakse mobiiltelefoni vahendusel, näiteks kalastusloa taotlemine, on siin erinevate seadmete kasutuselevõtul ruumi küllaga. Täiesti uus võimalus on selles valguses ka digi-TV, mis võimaldab tavapärast aparaati uuel moel kasutada.
Kvaliteetne, kiire ja töökindel andmesidevõrk on niisiis tulevikus oluline arengu eeldus. Tahame seda või mitte, aga on selgelt näha, et mida aeg edasi, seda rohkem on meid ümbritsev - autod, majad, kodutehnika ja muud vidinad - võrgus. Selle kõige tõrgeteta funktsioneerimise tagamiseks on vaja ressurssi.
Võrkude planeerimist on juba alustatud, käesoleva aasta alguses korraldab võrgu arendamisega tegelev Eesti Lairiba Arenduse SA esimesed projekteerimis- ja ehitushanked. Siis selgub ka, millises järjekorras hakkab kiire internet maapiirkondadesse jõudma. Labidas lüüakse mulda ja esimesed valguskaablid veetakse siis, kui maa on tahenenud.
Baasvõrgu projekti hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni, millest suurem osa loodetakse saada Euroopa Liidu tõukefondidest. Kogu projekt on oluliselt mahukam, sest operaatorid finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks vajalike seadmete hankimist.
Projekti hinnanguliseks maksumuseks võib kujuneda üle 5 miljardi krooni.