Päevaintervjuu: Kristjan Läll loeb elust enesest

Simuna põhikooli poiss Kristjan Läll võitis Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse esseekonkunkursil üliõpilasorganisatsioonide eriauhinna arutlusega internetiülikooli teemal. Foto: Margus Ott

Simuna põhikool VI klassis õppiv poiss Kristjan Läll mõtleb oma peaga, jättis suitsetamise lõplikult maha ega kavatsegi hakata robotiks.

Su kirjatükk on selline selge ja loogiline nagu mõne targa mehe kõne. Kes sulle meeldivad tarkade ja kuulsate meeste seast?

Riigipea meeldib. Üldse need inimesed, kes praegu korraldavad, et Eesti elu on selline, nagu ta on, sest kõik läheb ju ikka paremuse poole praegu.

Nimeta mõni.

Kõik need, kes aitavad riiki edasi viia. Et inimestel on parem elu. Need inimesed on ka tähtsad, kes teevad nagu üks eestlane, kes läks Ameerikasse. Seal ta võttis maakaardi ja ütles ühele ameeriklasele, et palun näita mulle, kus minu kodumaa Eesti asub. Ameeriklane pakkuski mingi koha, aga pakkus väga kaugele. Kaugele-kaugele. Eestlane siis näitas talle, et näe, siin on tegelikult. Ta ei olnud mingi väga tähtis mees, aga see, mis ta tegi, vähemalt üks ameeriklane teab nüüd, kus Eesti on. See on tähtis asi.

Mismoodi sa oma arvutiteemalist kirjatükki kirjutama sattusid?

Noh, oli üks ilus päev. Vaatasin, et konkurss on. Õpetaja näitas. Päris mitu teemat oli.

Miks sa just internetiülikoolist otsustasid kirjutada.

Sellepärast, et lihtsalt. Paistis sobivat mulle.

Palju ise arvutiga tegeled?

Tegelikult ikka palju aega.

Mängid?

Mängin ja suhtlen. Meil on kodus uus arvuti ja internet ja sellega saab näiteks Soomes elavate sugulastega suhelda. Skype’i kaudu.

Milliseid mänge?

Strateegiamänge. Need on head mängud. Kuidas nüüd öelda? Seal lood endale niisuguse tugeva riigi. See hakkab inimestest. Inimestest, kes tahavad. Ja hoiavad ja kujundavad seda maalappi, millest nad teevad oma riigi. Kõigepealt tugevdan ma alati majandust.

Võib olla sa oskad öelda, kuidas on kõige mõistlikum hakata üht riiki üles ehitama?

Esiteks hakkad edendama vaikselt põllumajandust ja siis hakkab vaikselt kõik muu ka kasvama. Ja kasvab edasi, kuni on korralik riik. Riigi kaitsmine on ka ikka tähtis. Ei saa ikka niimoodi, et kõik käivad adra taga.

Sinu riigis on siis põllumehed ja sõjamehed. Kas vahepealt puudu ei jää midagi?

Jääb muidugi. Haridust on vaja ikka. Ei saa Sparta moodi elada, et ainult sõjaline kasvatus on ja teised kasvatused jäetakse unarusse. Ainukesed ametid oleksid siis põllumees või sõjamees või kuningas. Muud olla ei saa. Mis riik see ,on?

Ma olen ennegi vaadanud, et lapsed õpivad strateegiamängude abil väga hästi mõistma, kuidas ehitada linna või riiki või kuidas teha ajalugu. Või ma eksin?

Noh, midagi sa sealt ikka õpid? Kas sina elaksid linnas, kus poleks kanalisatsiooni? Mugavusi ega midagi. Ainult pumbakaev, muud ei midagi.

Ega mulle ei meeldiks, aga saaksin hakkama küll.

Nendes mängudes on põhiliselt nii, et sina sunnid inimesi ja inimesed teevad. See on nagu orjus. Päriselus ei saaks niimoodi teha.

Et päriselus siis ei saa sundida inimesi.

Niimoodi küll mitte. Et inimesed lihtsalt kuulavad sõna. Ei.

Mis sind veel huvitab?

Raamatud.

Populaarteaduslikud? Seiklusjutud? Entsüklopeediad? Paksud raamatud? Piltidega? Plikadest?

Rohkem sellised elust enesest. Näiteks mu lemmikraamat on "Tõde ja õigus".

Mida?! Oled kõik osad läbi lugenud?

Olen. Kõik kolm osa.

Kolm?

Rohkem pole kodus olnud.

Kuidas "Tõde ja õigus" sulle kätte juhtus. Ise võtsid riiulist või?

Õde luges ja pärast ise ka lugesin.

Mis seal nüüd siis nii huvitavat on, et üks mees kaevab terve elu kraavi ja mingi naine tassib seasööki üle ukseläve.

Palju asju saab sellest. Kuidas inimesed elasid, kuidas elud-olud olid. Näiteks, kuidas kraavi paisutati ja lõhuti ja kuidas kogu aeg jõudu katsusid omavahel Pearu ja Andres ja proovisid üksteisest kauem elada, muidu nad vist ei olekski nii kaua elanud. Vaja oli teine üle elada, et näha oma oponendi hääbumist. Nad olid ikka üpris vaenlased üksteisega.

Sul semusid-sõpru ka on.

Ikka.

Mis te semudega teete.

Oleme koos. Räägime juttu. Niimoodi.

Suitsu oled ka teinud kunagi?

Olen. Jätsin maha. Enam ei tõmba.

Ühe korra proovisid? Või mitu?

Mitu. Tuli välja, et mul on astma. Ma ei ole sellest ajast (järgneva lausub Kristjan pooleldi lauldes) üh-te-gi-si-ga-ret-ti-tõm-ma-nud. Lihtsalt. Sain teada, mida suitsetamine teeb. Vaatasin. Imestasin. Sain aru, et see on mulle nii kahjulik, et ma ei suuda seda teha lihtsalt. Ei taha ka.

Tegid sellise targa otsuse nagu suur mees. Oskad sa juba arvata, millega sa suurest peast tegelema hakkad.

Ma päris täpselt pole mõelnud.