Kunda kiriku kell läks remonti

Et raske kell korralikult tornist alla saaks, saadeti seda kinnitama rammumehena kuulsust kogunud Villu Naaber. Foto: virumaateataja.ee

Eelmisel nädalal demonteeriti ning võeti tõstuki ja võimsa Lokomo kraana abil alla Eestis unikaalne Kunda kiriku kell ning selle kandekonstruktsioon.

EELK Kunda kogudus palus aasta tagasi inimesi toetada kirikukella remontimist, kui selgus, et läbiroostetanud kandekonstruktsiooni tõttu oli selle tornist allakukkumise oht juba päris suureks muutunud.

Kirikuhoone valmimisest on möödunud juba 78 aastat. Ainulaadset Kunda kiriku kella, mis ei mahtunud kellatorni ning toodi seepärast konsooliga väljapoole, on aastatega räsinud tuuled, tormid, vihm ja lumi.

Palju abilisi

Kella ja selle kandekonstruktsiooni tornist mahavõtmist juhatanud EELK Kunda koguduse juhatuse liikme Heldur Lahne sõnul viidi 200-250 kg kaalunud kirikukell puhastamisele Vinni osaühingusse Liivaprits ning pärast uue kandekonstruktsiooni valmimist osaühingus Rauakoda tõstetakse kogu kupatus loodetavasti paari nädala jooksul taas üles tagasi.

Kell on Lahne kinnitusel juba puhastatud, aega võtab uue kandekonstruktsiooni meisterdamine. “Tahame muuta süsteemi selliseks, et kell oleks pööratav, muidu tagus tila kogu aeg ühte kohta,” rääkis Lahne.

Kindlasti on aga vaja kell torni tagasi saada külmal ajal, sest muidu ei pääse raske tehnikaga kirikule ligi.

Kirikukella remont saab teoks tänu ettevõtmist toetanud eraisikutele ja firmadele.

Arvo Vainlo ASist Kunda Nordic Tsement organiseeris kiriku juurde killustiku, et ehitada juurdepääsutee suurele Lokomo kraanale, mille lubas samast firmast Jaak Paim. Juurdeveotee tasandas ning kella veo Vinni ja tagasi organiseeris AS Lajos.

Kella ja selle kandekonstruktsiooni mahavõtmise ja ülespaneku kulud võttis enda kanda AS Baltic Tank (Tiit Steinberg). Kella puhastuse ja uue kandekonstruktsiooni tegemise lubas eraisikuna tasuda Einar Vallbaum, kelle ema Elli Vallbaum kuulub EELK Kunda koguduse juhatusse.

“Kiriku liikmed on vanad, kogudus on väike – keegi peab ju aitama,” jäi Vallbaum ise tagasihoidlikuks. Summat, mis tal tasuda tuleb, ei osanud mees veel öelda.

Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektor Arvo Vainlo kinnitas, et tsemendifirma on põhimõtteliselt otsustanud toetada Kunda kultuuri, haridust ja sporti. “Kirik on osa kultuurist, ja kui meie poole pöörduti, siis otsustasime toetada,” lisas ta.

Heldur Lahne tänas Kunda koguduse poolt ka kõiki teisi inimesi, kes kirikukella renoveerimise tarvis raha annetasid.

Ainulaadne kirik

Kirikukella halb olukord avastati 2004. aastal. “Esmalt pöördusime muinsuskaitsesse, konsistooriumisse ja veel mitmesse instantsi, aga kõik teatasid, et see on meie probleem,” rääkis Lahne. “Ei saanud ootama jääda, et kell alla kukub, asi lihtsalt tuli ette võtta.”

Kunda linnapea Allar Aron ütles, et kogudus linna poole toetuse saamiseks ei pöördunud. “Me toetame neid eelarvest niikuinii igal aastal, ju siis ei peetud paslikuks lisaraha küsida,” kommenteeris linnapea.

1928. aastal tsemenditehase kulul Kundasse rajatud kivikirik on ainus luteri kirik Eestis, mille kell ei ole mahtunud torni ja on toodud konsooliga väljapoole.

Omapäraseks teeb kiriku veel see, et sakraalehituslike kaanonite kohaselt peaks kirikute altarid asetsema idas, Kunda kirik aga on ehitatud “tagurpidi” – altar läänes ja uks idas. Altarit kaunistab Bertil Thorvaldseni kuulsa “Kristuse” kipskoopia.

Kunda kirik on tuntud ka hea akustika poolest, kirikus on 500 istekohta.