Porkuni lahingupaik sai memoriaali

Auväärsed vabadusvõitlejad asetasid pärjad oma langenud relvavendade mälestuseks Vistla memoriaali jalamile.

FOTO: Raivo Raigna

Läinud pühapäeval avati memoriaal 64 aastat tagasi täpselt samal päeval Porkuni lahingus hukkunud Saksa poolel võidelnud sõjameestele.

Pühitseti 101 võitleja viimane puhkepaik ja kalmistu monument.

Saatus oli tahtnud nii, et eestlaste jaoks II maailmasõja ühes traagilisemas lahingus sõdisid omavahel Saksa ja Punaarmees võidelnud eesti mehed.

Sügav lugupidamine

Vistla memoriaali avamisele oli tulnud mitusada inimest, kelle hulgas auväärsed vabadusvõitlejad ja sõjaveteranid, riigi- ja omavalitsustegelased, vanad ja noored Eesti riigi kodanikud.

Avamise juhatas sisse Eesti Kaitseväe orkester viisiga “Eestimaa, mu isamaa”.

Langenud sõjameestele avaldasid sõnavõttudega austust Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev ja klubi Wiking-Narva esimees Kalju Jakobsoo.

Monumendilt eemaldasid katte Gunnar Laev ja Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi juhatuse esimees Aksel Kübar. Memoriaali pühitses kaplan Raivo Nikiforov.

Memoriaali avamisel kõneles kaitseminister Jaak Aaviksoo: “Kui peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kutsus eesti mehi punavõimule vastu hakkama, et Eesti vabariigi iseseisvus taastada, siis olid just need mehed, keda täna siin mäletame, selle üleskutse teokstegijad.

Õhkõrn oli võimalus sellel üleskutsel toona teoks saada. Ometi ei kahelnud nemad Eesti tulevikus. Oma meelekindluses ja armastuses isamaa vastu väärivad nad igavest lugupidamist.”

Õigluse taastamine

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg rääkis memoriaali avamisel: “Täna siin, Vistla külas, eesti sõdurite uuel kalmistul on meil põhjust rääkida õigluse taastamisest langenute suhtes. Siin kalmistul on saanud oma viimse puhkepaiga eesti mehed, kes olid pikka aega julma poliitika ohvrid.”

Vistla memoriaali taastamise ajalugu ulatub aastasse 1988, kui Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel alustati Vistla ühishaudade korrastamisega. Aastast 1994 on haudade korrastamisele õla alla pannud Tamsalu vallavalitsus. Seoses ühishaudade lahtikaevamisega 2004. aastal otsustati kalmistu taastada uuel, sõjamehele väärikal kujul.

“Minu jaoks on tänane päev elu üks õnnelikumaid,” ütles sõjaajaloolane Hanno Tamm, kes mitu aastakümmet on tegutsenud selle nimel, et Saksa poolel langenud saaksid väärilise memoriaali.

“Vistla kalmistu teostamisel on kasutatud Eesti rahvuskivi paekivi, täpsema nimega dolomiiti. Vistla kalmistul on langenute mälestus jäädvustatud rahvuslikke väärtusi kasutades. Paekivi materjalina on igati väärikas,” ütles Uudeberg.

Kalmistu arhitektuurse osa lahenduse autor on arhitekt Tiit Kaljundi (1946-2008), kellele ei antud võimalust näha oma loomingut Vistlas. Memoriaali hauaplaadid on valmistatud Raplamaal Jalase külas firma Gildemann töökojas. Monumendi kujundas ja teostas skulptor Ekke Väli. Töid kalmistul tegi firma Speedline. Kalmistu valmimist toetasid ja rahastasid kultuuriministeerium, muinsuskaitse amet ja kaitseministeerium.

Enne Vistla memoriaali avamist peeti mälestusmiiting Loksa kalmistul, kus puhkavad Porkuni lahingus Punaarmee poolel võidelnud.

Memento tööpataljonlaste ühingu nimel kõneles sõjaveteran August Kondoja. Langenute kalmul esines Vinni-Pajusti meesansambel, kus laulavad koos nii Saksa kui Punaarmee veteranid.

Õhtul allkirjastasid Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ja Kirde kaitseringkonna ülem major Martin Herem Tamsalu kultuurimajas koostöölepingu Tamsalu valla ja Kirde kaitseringkonna vahel. Lepinguga tagatakse Vistla ja Loksa kalmistu korrasolek, mälestustseremooniate korraldamine ja isamaalis-patriootiline kasvatustöö Tamsalu gümnaasiumis ja Vajangu põhikoolis.

21. septembri 1944 ründas Punaarmee 249. Eesti laskurdiviis 1500mehelist Saksa sõjaväe diviisi. Langes 500 meest, 700 sakslaste poolel sõdinut võeti vangi.

Tagasi üles