/nginx/o/2008/12/12/104271t1h833c.jpg)
Politseinikutöö on paratamatult selline, et seda tehes saab juurde pigem vaenlasi kui sõpru. Seda juhul, kui töösse suhtuda kohusetundlikult.
Repliik: Musterpolitseiniku lugu
:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
16. juuni 2010, 08:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja ülemkonstaabel Kauni Soon on minu teada oma töösse suhtunud kohusetundlikult ja küllap üllatas paljusid netti riputatud video, kus ta osaleb mingis kahtlases olengus.
Jäägu üksikasjad prefektuuris algatatud juurdluse selgitada. Küll aga vaidleksin vastu väitele, et politseinikul ei tohi olla inimlikke nõrkusi. Järelikult peab ta olema ebainimlik.
Just seda aga politseijuhid näikse nõudvat. Ja nõudmisi tuleb täita aasta ringi, 24 tundi päevas. Nõudmiste asemel võiksid politseijuhid senisest enam vaadata, kuidas nende alluvad töökoormuse ja sellest johtuvate pingetega toime tulevad.
Nõudmistest veel nii palju, et õnneks Eestis ei kasutata printsiipi: kui pole abielus või see on lörri läinud, siis juhtivale kohale ei saa, sest kui ei suuda toime tulla pereeluga, siis kuidas saab juhtida paljude inimestega seotud protsesse.