Suokass esitleb murdekeelset luulekogu

Suokassi luulekogu "Tagassi inglite juure".

FOTO: rahvaraamat.ee

Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis esitleb 6. mail kell 17.30 oma esimest luulekogu “Tagassi inglite juure” Suokass.

Autor on üles kasvanud Lääne-Virumaal Simunas ja sealt pärineb ka keel, milles ta mõtleb, räägib ja kirjutab. Edela-Viru keelt nimetab Suokass oma emakeeleks ja märgib seda uhkusega ka oma elulookirjelduses. Ta on õppinud Tartu ülikoolis eri aegadel eesti filoloogiat ning maalikunsti, 2012. aasta sügisest asus eksternina õppima Tartu kõrgemasse kunstikooli maalingute restaureerimise erialale.

Suokass kirjutab endast nii: “Oma kiele ja ka pärimuse üldiselt edassikandmine ja andmine, selle jär'repidevus ja elujõulisus on mu jaust alati tähtis old. Ilma juurteta poleks ka meid, tüvesi ja oksi. Sestap olen pärimusepuu püsimise ja kasvamise võtt oma südameas'saks. Olen osalend kohapärimuse kogumises ja kogutud andmete tüöetlemisel Tartu Ülikuoli ja Iesti Kir'randusmuuseumi projektides, arind end ülikuolis, ise ja kuolitustel, lauld pärimusmuusikaansamblites Imeline Koda (2001–2005) ja Ilmarikas (1999–2004). Aastast 1998 olen MTÜ Noorte Rahvakultuuri Selts Sinimaniseele liige, 2010. aastal olin selle juhatuses. Lisaks laulan 2012. aastal Sinimaniseelest väl'la kasvand ja Järvamaal tegutsevas Rakukeses. Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegemistes osalesin 2008–2010, mitteametlikult, vabatahtlikuna juba varem (al 2004). 2010. aasta sügissest kuulun Viru Instituudi liikmete sekka.
Alustasin nii luule kui pruosaga juba lapsepõlves, kuid sahtlisse on sie enamasti jёёndki enessekriitika ja ujeduse tõttu. Siiski on midagi rippund TÜ maaliosakonna tudengite kodulehel ja mõndagi saadetud Hendrik Adamsoni nimelisele murdeluule võistlusele kahel viimassel korral. Iesti Kultuurkapitalilt olen tautlend raha luulekogu “Rabalaulud” käsikir'ra kuostamisest ja kül'lendamisest (mis sai ka tehtud), kuid elu kierd-käikude tõttu jäi sie kogu avaldamatta.
Siekordne luulekogu “Tagassi inglite juure” tegeleb põhiliselt sisekaemuse kir'reldamise, sisemise arutelu ja tõdemus(t)eni jõudmisega, sekka luodus- ja armastuslüirikat. Luodan, et sie raamat tõstab virulaste enessetiadvust ja kieleuhkust, julgust rёёkida ja kir'rutata oma emakieles. Luodan, et sie aitab tiadvustata ― meil on oma kiel. Aitab seda tähёle panna, aitab osata seda kuulda ja kuulata. Pole ma jo ainukene, enne mind sündind ja ka minust noorembad on suuremb jagu oma kielega ülesse kasvand ja räägivad seda ikke viel. Nad lihtsalt ei tia seda, sest kiegi pole neile seda üöeld. Nad ei tia, sest kuolis õpetatasse ― me kir'rutame nigu räägimё. Kir'rakiele põh'ha-iesti põhi petab nad ära. Ma luodan, et sie muutub. Ma luodan, et virulased (ja ka teised) saavad üle valeäbist “valesti” rääkida. “Valesti” kir'rutata. Et ilmub viel ja edaspidi aina rohkemb omakielset ilu- ja ajakir'randust üle Iesti.”

Raamatuesitlusel Lääne-Virumaa keskraamatukogus loeb luulet Suokass ise, muusikalist vahepala pakub Piret Villem, kes esitab eesti heliloojate loomingut.

Tagasi üles