Eestit-Lätit-Leedut Kesk- ja Lääne-Euroopaga ühendava Rail Balticu kiirraudtee rajamine on oluline projekt mitmes mõttes. Esiteks loob rahvusvaheline raudtee inimestele mugavamad reisimisvõimalused naaberriikidesse ja kaugemale. Teisalt avardab see meie ettevõtete ärivõimalusi – nii ehitamise käigus lisanduva lisaraha ja töökohtade näol kui hiljem rongiliikluse toimimisel kaubavedude ja turismi hoogustumise kaudu. Oluline on ka projekti strateegiline ja julgeolekupoliitiline mõõde – Rail Baltic seob Eesti veelgi tihedamalt Euroopaga.
Tellijale
Rail Balticu kiirraudtee on kogu Eesti projekt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkreetsem Rail Balticu kavandamine algas 2009. aastal, kui Balti riigid tellisid ühise teostatavusuuringu, mille alusel panna paika raudtee põhimõtteline asukoht. 2011. aastal valminud AECOMi uuringu käigus analüüsiti nelja võimalikku trassi läbi kõigi kolme Balti riigi. Kaks neist läbisid Eestis Tartut ja kaks Pärnut. Uuringust selgus, et raudtee rajamine Pärnu kaudu säästab rohkem loodust ja inimeste elukorraldust ning tähendab ka väiksemaid kulusid võrreldes pikema marsruudiga läbi Tartu.