Hei, tüdruk! Hey, Girl! Padjapeksu õppetund

Silvia Costa selgitab vabatahtlikele nende rolli. Kui esialgu valitseb kerge kõhedus ja umbusk, siis peagi muutub see tarmukaks tegevuseks. Teater sünnib siin ja praegu. Foto: Meelis Meibaum

40 vabatahtlikku, kellele langes osaks õnn teha Baltoscandalil kaasa maailma ühe kuumima teatrinime Romeo Castellucci lavastuses “Hey, Girl!”, said teisipäeva õhtul prooviristsed.

Tund enne proovi algust valitseb Rahu halli juures rahu. Mõni vabatahtlik on juba pargipingil ootevalmis, mõni meeskonnaliige võtab trepil värsket õhku.
Puukoristajad ajavad oma linnuasju ja pilved seisavad paigal. Üksnes kuumust õhkuvas õhus on ootust ja rahutust: seal väreleb vähehaaval saabujate ootusärevus ja sisepinge.

Kolmveerand tunni pärast tuleb Rakvere teatri dramaturg Anne-Ly Sova ja jagab välja kaelakaardid. “Esineja/Peformer” - see kõlab uhkelt.
Saabub Rakvere linnapea Rannar Vassiljev ja saab esinejakaardi kaela. Kell 19, kui on väljakuulutatud proovi algus, ei juhtu veel suurt midagi. Minutid veerevad tasasel jutulainel, kuni Anne-Ly Sova hõikab seltskonna sisse astuma.

Rahu hallis on vaatajate tribüünid paigas ning vabanäitlejate rivi suundub nagu kokkulepitult paremale. Muud vaatlejad lähenevad vasakult. Aga tulemus on üks: 40 vabatahtlikku, kes 150 hulgast välja valitud otsustajate kõhutunde, taustateadmiste ja etteantud nõudmiste järgi, istub esimestesse ridadesse ning on valmis kõigeks, mida nõutakse.

Blackbox’i tagaosas on kaks suurt ekraani, laval pikk laud kahe inimpeaga, hunnik musti patju, eeslaval roheline prügikast. Laest ripub ümmargune klaastahvel, kõrgel valgusruudud R ja L.

Tüdruku osatäitja Silvia Costa selgitab vabatahtlikele ülesannet. Et kui tema teeb nii, siis nemad tegutsevad naa.

Leitakse kolm inimest, kes tulevad klaasi kui akna juurde. Ja veel üks, kelle ülesanne on peategelast peksta. Padjaga.