Taavi Rõivas: “Liigume edasi päris pikkade sammudega”

Lääne-Virumaale visiidi teinud peaminister Taavi Rõivas on valmis jätkama peaministrina ka pärast valimisi ning kinnitab, et energiast tal puudu ei tule ja Eestis on asju, mida ta võiks edasi ajada.

FOTO: Marianne Loorents

Lääne-Virumaale visiidi teinud peaminister Taavi Rõivas on valmis jätkama peaministrina ka pärast valimisi ning kinnitab, et energiast tal puudu ei tule ja Eestis on asju, mida ta võiks edasi ajada.

Mis jäi Lääne-Virumaal ringi käies silma?

Keskendusime kahele kohale – 1. jalaväe­brigaadi Tapa sõjaväelinnakule, mis ei ole mitte ainult üks kõige olulisemaid linnakuid kaitseväes, vaid ka Lääne-Virumaa suurim asutus, kus on koos ajateenijatega üle 1800 inimese. Lisaks veel 150 USA kaitseväelast, kes aitavad meie kaitseväelastel oma väljaõpet parandada.

Käisime ka Eesti aasta ettevõtja ja aasta eksportööri Top Marine juures. Tegemist ei ole teab mis suure ettevõttega, aga nad on näidanud, et on võimalik toota väga kvaliteetset kaupa, mida ka mujal kõrgelt hinnatakse.

Riigil on Top Marine toodangu vastu seoses idapiiri mahamärkimisega Peipsil ja Narva jõel ka huvi olemas. Aga eks siingi tuleb korraldada hange?

Kui riik midagi tellib, tuleb loomulikult hange teha. Top Marine võiks kindlasti olla üks pakkujatest piiripoide valmistaja ja paigaldajana.

Ettevõte on olnud riigile väga heaks partneriks mitme sadama ehitamisel. Veeteede amet on Top Marinega palju koostööd teinud.

Te ei ole valitsuse eesotsas mitte just väga kaua olnud. Kuidas peaministri amet tundub?

Kõik on suhteline. Olen olnud peaminister juba jupp maad kauem kui nii mõnigi teine. Praeguseks umbes seitse ja pool kuud.

Energiat jätkuks veel väga pikaks ajaks, aga see, mis edasi saab, jääb Eesti inimeste otsustada.

Minul on tunne hea. Eestis on asju, mida edasi ajada.

Nii et olete valmis olema ametis ka näiteks järgmise seitsme ja poole kuu pärast?

Minul on loomulikult valmisolek olemas, kui inimesed mind seda tegema usaldavad. Iga päevaga püüan ma seda usaldust välja teenida.

Viimasel ajal on päris mitu ministrivahetust olnud või tulemas. Kui palju see valitsuse tööd häirib?

Ma ei usu, et see häirib. Maris Lauri on väga tugev professionaal, kes on kiiresti valitsuse töösse sulandunud. Ta tuli küll väljastpoolt valitsust, aga vaieldamatu eksperdina selles valdkonnas ja minu nõunikuna ka valitsuse köögipoolega tuttavana.Võib päris kindel olla, et ta saab enda ees seisvate väljakutsetega hästi hakkama.

Keit Pentus-Rosimannuse puhul tundub mulle, et on ära unustatud, et tegemist on ühe kogenuma valitsuse liikmega, kellel on lisaks pikaajaline välissuhtluse kogemus. Keskkonnaminister ei ole praegusel ajal võimalik olla ilma hea välissuhtluse oskuseta.

Kevadel avalikustas Euroopa Liit statistika, mille kohaselt oli Eestis naiste poliitikasse kaasatuse tase üsna madal. Praegune valitsus on üpris naistekeskne.

Mul on selle üle hea meel, et praegu on naiste osakaal valitsuses suurim läbi Eesti ajaloo. Samas tuleb märkida, et ükski minister pole ametisse valitud mitte oma soo tõttu, vaid selle pärast, et ta on olnud konkreetsel hetkel parim võimalik kandidaat.

Naisi tasub poliitikasse kutsuda, ja ma loodan, et minu erakonnal saab uues riigikogu koosseisus praegusest rohkem naisi olema.

Mitme reformierakonna liikme suupruukimised on viimastel nädalatel ämbrid kolisema pannud. Mida te sellest erakonna esimehena arvate?

Eks nii Jürgen Ligi kui Ants Laaneotsa puhul on oma osa selles, et nende väljaütlemisi on oluliselt võimendatud.

Poliitikuna tuleb rohkem kui tavakodanikuna iga oma sõna kaaluda. Tuleb arvestada ka võimalusega, et keegi võib sinu sõnu valesti tõlgendada või nendest midagi halba välja lugeda.

Ma olen siiralt veendunud, et kumbki mees ei tahtnud kedagi personaalselt solvata. Nad on mõlemad selle kohta ka oma seisukohad üpris selgelt välja öelnud.

Eks meil kõigil on ruumi selles osas, et enda poolt välja öeldud sõnu natuke rohkem jälgida.

Riigi asjade juurde tagasi tulles – viimasel ajal on üheks kuumaks teemaks olnud veeldatud maagaasi ehk LNG terminali rajamine. Kas Eesti jääb sellest ilma?

Seda ei maksa küll arvata. Ma alustaksin sellest, et me astusime sel nädalal väga pika sammu, soetades enamusosaluse Eesti gaasi põhivõrgus. Esimest korda on riigil tekkimas võimalus läbi selle ettevõtte oma poliitikat suunata ja tagada gaasijulgeolek.

Aasta alguses andis eelmine majandusminister võimaluse erafirmadele Eesti nimel regionaalse LNG terminali asukoha küsimuses läbi rääkida. Eks me kõik lootsime, et läbirääkimised lõppevad sellega, et leitakse mingi käegakatsutav tulemus. Paraku oli septembri lõpuks selge, et läbirääkimised ettevõtete vahel jooksid liiva.

Seega oleme praegu olukorras, kus meil ei ole veel toru ja läbirääkimised regionaalse terminali asukoha üle lõppesid tulemusteta.

Seetõttu võtsin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi palvel teema jutuks Soome peaministri Alexander Stubbiga, et leida mõlemale poolele rahuldav lahendus, mis tooks riigid tupikseisust välja.

Meie ettepaneku järgi tuleks regionaalne LNG terminal Soome, Eesti seevastu saab algsest ajakavast oluliselt kiiremini toru.

Lisaks sellele ehitab Eesti väiksema terminali, mis vastaks meie vajadustele. Sellega on meie huvi – energiasõltumatus ja ühendus Soomest Poolani ulatuvasse energiavõrku – tagatud.

Ma usun, et liigume edasi päris pikkade sammudega.

Erukindral Ants Laaneots avaldas intervjuus Virumaa Teatajale soovi, et Eestis võiks paikneda NATO keskmaa õhutõrjesüsteem, mida Eesti ise osta ei jaksa. Milline on valitsuse seisukoht selles küsimuses või kas NATO partneritega on sel teemal olnud läbirääkimisi?

See on kindlasti üks sõjaline võime, mis Eestis võiks olla, või vähemalt nende regulaarne osalus Eestis toimuvatel õppustel. Selles osas nõustun Ants Laaneotsaga.

Võimeid, mida me soovime arendada, on mitmeid, ja selleks on kaks viisi. Üks võimalus on, et soetame endale ja loome ise selle võime. Nagu näiteks Tapale soomusmanöövervõime jalaväe lahingumasinate CV90 näol või nagu oma riigi raha eest suurendame tankitõrjevõimekust.

Aga on ka võimalus teha seda koostöös liitlastega – nagu on praegu Ämaris Saksa Eurofighterid Eesti õhuruumi kaitsmas.

Ma usun, et ka keskmaa õhutõrje puhul on kõige kiirem ja loogilisem lahendus teha seda koostöös liitlastega. Keskmaa õhutõrje annaks meile kindlust ja kaitset juurde.

Teine tema tõstatatud teema oli NATO eelpositsioneerimisladude olemasolu Eestis.

Ka sellega olen täiesti nõus. Ise tõstatasin teema NATO tippkohtumisel, öeldes, et see on meie jaoks väga oluline. Kui meil on eelpaigutatud varustus Eestis, siis ohuolukorras on liitlastel võimalik siia palju kiiremini tulla.

Või nagu NATO eelmine peasekretär on öelnud – sõduritel on võimalik reisida kerge pagasiga, kuid lüüa valusalt.

Tanki asemel mahub päris mitu sõdurit transpordilennukisse.

Täpselt nii ongi. Ja see varustuse eelpaigutusplaan on reaalselt töös ning on üks osa liitlaste kohalolekust. Teist osa saab näha Tapal, kus on Ameerika kaitseväelased enda rasketehnikaga meie kaitseväelastega koos teenimas.

Aga hästi oluline on ka see, et liitlaste väeüksustel oleks võimalik vajadusel väga kiiresti siia tulla.

See on ka meie valitsuse ametlik poliitika, mille eest seisin NATO tippkohtumisel ja teiste valitsusjuhtidega kohtudes. Ning kindlasti jätkan selle eest seismisega.

Kui palju jõuab teie koju TV3 populaarne näosaade, kus teie abikaasa Luisa Värk kaasa lööb?

Tahaksin saadet iga kord õigel ajal vaadata ja põnevus on suur, aga enamikku saateid vaatan mina järelvaatamisest, sest isegi pühapäeva õhtul ei ole alati seda luksust, et saab vaba aega nautida.

Loomulikult elan ma Luisale kaasa, teeme seda kogu perega.

Kas söögilauas juhtub ka nii, et üks räägib valitsuse asjadest ja teine sellest, kuidas ta sel nädalal jälle kellekski ümber peab kehastuma?

Meil on kodus teemasid, millest pereringis rääkida, palju. Saate teema küll eriti ei eristu. Kodus olles püüan võimalikult palju tütrega mängida. On tõsi, et peaministri ameti kõrvalt jääb viieaastase tütre jaoks liiga vähe aega. Iga kord, kui ma kodus olen, olen ikka eeskätt isa, mitte peaministri rollis.

Kelle reiting on parem – kas Taavi Rõivase reiting Eesti riigis või Luisa Värgi reiting näosaates?

Me ei mõõda selliseid asju. Ma usun, et oma tööd hästi tehes – ükskõik mis alal – on võimalik pälvida inimeste poolehoid, ja mina peaministrina sellele ka keskendun. Nii lihtne see ongi.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles