Tennisesõprade ja teiste spordihuviliste hulgas on parasjagu ärritust tekitanud tõsiasi, et Eesti tubli tenniseneiu Kaia Kanepi jäi jälle välja kultuuriministeeriumi ametnike poolt määratud spordistipendiumi saajate hulgast.
Repliik: Stipendium kui tunnustus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võib ju öelda sarkastiliselt, et Eestile viimasel poolel aastal tähtsatel turniiridel esinedes – tennisekleidi käisel trükitähtedes sildike “ESTONIA” – hea mänguga küllaga kuulsust toonud Eesti esitennisist teenib profisportlasena niigi kopsakaid auhinnarahasummasid, ning polegi talle midagi vaja. Mis sest, et olid vahepeal ajad, mil mänguvorm aina allamäge veeres, sponsorid selja pöörasid ja taas tippu tõusmiseks ei piisanud üksnes heast tahtest ega töökusest, oli vaja ka raha.
On hirmus kahju, et unustatakse ära lihtne asi: stipendiumi määramine on ühtlasi tunnustuse avaldus.
Või plaanib kultuuriministeerium mingit muud moodust Eestit laias maailmas tutvustavate sportlaste esiletõstmiseks?