Tapa erikoolist sai Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe keskus
Lisaks uue õppekompleksi valmimisele muutus ka kooli sisu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lisaks sellele, et koolimaja välisilme on tundmatuseni muutunud, on suured muutused toimunud ka selles, mis ja kuidas koolis toimub.

FOTO: Eva Klaas

Tapal valmis suvel Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe keskuse, endise Tapa erikooli uus hoonekompleks, millest kolmandik on juurdeehitis ning ülejäänu endine õpilaskodu hoone, mis täielikult renoveeriti.

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna koordinaator Jürgen Rakaselg selgitas, et varem oli Tapa erikoolil kaks hoonet: ühes käis õppetöö ja teises paiknes õpilaskodu.

“Sellest hoonest, kus toimus õppetöö, loobusime,” ütles Rakaselg. Uues kompleksis on igal õpilasel eraldi tuba, varem oldi toas ka kahe-kolmekaupa. Praegune ruumilahendus tagab noortele võimaluse eralduda ning annab privaatsust ja turvatunnet.

Õppekeskuses on piisavalt ruumi ja võimalusi paigutada noori väiksematesse rühmadesse ja klassidesse, kus on koos võimalikult sarnaste vajadustega lapsed.

Oluliselt paranesid ka sportimisvõimalused, korralikku spordisaali varem koolil ei olnudki. “Poisid käisid sportimas rohtu kasvanud staadionil,” ütles Jürgen Rakaselg.

Nüüd on olemas nii korralik pallisaal kui avar õueala. “Füüsiline keskkond on hoopis teine,” märkis ta.

Kevadel loodi Tapa erikooli, Kaagvere erikooli ja Vastseliina internaatkooli baasil Maarjamaa Hariduskolleegium. “Maarjamaa Hariduskolleegium on erivajadustega õpilaste kool, kus õpivad tundeelu- ja käitumishäiretega õpilased. See on kool, kus on integreeritud päeva loomuliku osana nelja valdkonna tugimeetmed. Peale hariduse ka sotsiaalse toimetuleku, tervishoiu, aga ka õiguslikud tugimeetmed. See on täiesti uus kool,” on öelnud Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor Maire Reest.

Jürgen Rakaselg peab kõige olulisemaks sisulisi muutusi. Ta selgitas, et kui varem suunati kooli õigusvastase käitumise puhul alaealiste komisjoni ettepanekul kohtuotsusega, siis nüüd võetakse õpilasi kooli ka lapsevanema avalduse alusel, kui lapsel on tavakoolis käitumisraskusi ning ta vajab abi tunnetega toimetulemiseks.

Kolmandaks sihtrühmaks – varem niisuguseid lapsi koolis polnud – on noored, kes suunatakse kooli tsiviilkohtumenetluse käigus kohtumäärusega ja kellele pakutakse ööpäevaringset erihooldeteenust. Need on noored, kes tingituna oma erivajadusest, sotsiaalsest toimetulematusest ning mitme ebasobiva asjaolu kokkulangemisel vajavad eluga toimetulekuks tugevdatud järelevalvet ja professionaalset toetust.

Seni osutati seda teenust psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele ja intellektipuudega lastele mõeldud Imastu koolis-kodus.

“Paraku normintellektiga või kergema vaimse mahajäämusega lapsed sellesse keskkonda ei sobinud ja nii saime oma uuele hoonele ja töötajate oskusteabele senisest laiemat rakendust pakkuda,” ütles haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna koordinaator.

Kui varem õppisid Tapa erikoolis vaid poisid, siis nüüd on siin ka tüdrukud. Rakaselg selgitas, et eluruumid on poistel ja tüdrukutel rangelt eraldi, kuid õpperühmades on nad koos.

“Tulevikus hakkavad Valgejõe keskuses olema noored, kes vajavad rohkem piiranguid ja järelevalvet. Need lapsed, kellel on seda vähem vaja, paigutatakse Emajõe õppekeskusesse (endine Kaagvere erikool – toim.),” selgitas Jürgen Rakaselg.

Kuna aga praegu käivad Emajõe õppekeskuse uue hoonekompleksi ehitustööd, elavad ja õpivad Tapal ka endised Vastseliina internaatkooli kergemate probleemidega õpilased.

Jürgen Rakaselg peab oluliseks lähenemist, mis on isiksusekeskne ning suunatud noore edasises elus hakkama saamisele. “Loodame, et paljud neist lastest saavad tulevikus kenasti hakkama,” sõnas ta.

Eelmise nädala lõpus elas Valgejõe õppekeskuses 45 noort, võimekus on sinna vastu võtta kuni 60 käitumislike erivajadustega last. Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor Maire Reest selgitas, et võrreldes varasemaga suureneb personal ligi poole võrra ning saab põhjaliku koolituse. Reest kinnitas, et väga tähtis on läheneda igale lapsele individuaalselt ning tegeleda iga juhtumiga eraldi. “Oluline pole tegeleda mitte tagajärgede, vaid põhjustega,” lausus Reest, selgitades, et eelkõige on nende kliendid – kui neil on ka olnud õigusrikkumisi – hättasattunud lapsed, kes vajavad ühiskonnas toimetulekuks abi.

Tapa abivallavanem Andrus Freienthal ütles, et kindlasti oli Valgejõe õppekeskuse renoveerimine oluline ka vallale, juba esteetilises mõttes parandab korrastatud kompleks Tapa linnapilti. Veel olulisem on aga see, et mida paremad on tingimused, seda suurem on lootus, et noored saavad abi ning tulevad hiljem elus kenasti toime.

    Tagasi üles