Kakskümmend minutit enne kella kümmet õhtul avastasin, et hommikul ei ole kohvi peale valgust panna. Lippasin läheduses asuvasse toidupoodi. Koorepakk käes pikas järjekorras oodates jäi mu pilk müüjannale pidama.
Tellijale
Repliik: Vargamäe Krõõt toidupoe kassas
/nginx/o/2016/11/28/6124371t1h5bb0.jpg)
12. veebruar 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kordus üks ja sama: robotlik “tere” ja “kliendikaarti on?”, triipkoodilugeja piiksud ja “aitäh”. Ühel hetkel tabasin end meenutamas Tammsaare “Tõde ja õigust”.