Stereotüübid haridusvallas on visad kaduma

Sellel aastal jäi Rakvere ametikoolis avamata abikoka õppegrupp, kuid näiteks abipagari õppekavale laekus avaldusi rohkem kui mullu. Foto: Andres Haabu / Postimees

Kutsehariduse maine tõstmisse on viimastel aastatel panustatud tohutult eurosid. Ometi tuleb näiteks Rakvere ametikoolil korraldada aasta-aastalt täiendavaid vastuvõtte, sest mõnele erialale ei tule lihtsalt piisavalt õppureid.

Seni on Eestis korraldatud kaks kutseõppe maineuuringut – üks 2008. ning teine 2013. aastal. Kui esimeses Innove uuringus selgus, et 9% põhikooli lõpetanud õpilaste vanematest soovitavad oma lapsel jätkata õpinguid kutsekoolis, siis viis aastat hiljem oli protsendiks kuus. Üldpildis ei ole aga kutsekoolide maines suuri muutusi olnud.

Rakvere ametikooli õppedirektori Raili Sirgmetsa sõnul on vanad stereotüübid üpris visad kaduma, eriti lastevanemate puhul. “Lastevanemad hindavad kutseharidust oma kogemuse põhjal ja seda muudab ainult uus kogemus,” sõnas Sirgmets. Ta avaldas lootust, et kahe aasta pärast korraldatavas uues maineuuringus on näha juba positiivsemaid suundi.