Elust ja inimestest. Läbi objektiivi

Tiit Blaat on auhinnatud fotograaf, kuid tänapäeval konkurentsis püsimiseks tuleb temalgi vaeva näha. Foto: Jaanus Lensment/Postimees, shutterstock

Tiit Blaat räägib, et sellised olid ajad, sellised nägid inimesed välja ja ekraanile ilmub lähiajalugu. Ajad olid hallid ja inimesed olid hallid. Pildid on mustvalged. Neid on viimasest oktoobrirevolutsiooni aastapäeva paraadist, augustiputšist, teletorni kaitsmisest, Interrinde aktivistidest. Siis tulevad rõõmsamad toonid – 1992. aasta Miss Virumaa valimised, Valeri Kirsi esimesed autod. “Fotograafia oli sel ajal analoogne, ei olnud digitaalne. Tuli ilmutada filme, käsitsi keemias solberdada. Aga pimikuelu punase lambi valguses oli väga tore.”

Üheksakümnendatel oli fotograafiat õppida keeruline – õpikud olid vananenud, informatsiooni liikus vähe, välisajakirjandust peaaegu üldse mitte, tuli vaadata ajalehtedest, mida teised fotograafid teevad. Fotograafiks oli raske saada, aga oma erialal tööd leida kergem.

Tänapäeval on konkurents väga tihe. “Pressifotograafiks saada on keeruline, sest inimeselt nõutakse valmisolekut toota kohe ja kvaliteetset fotot. Pead võtma kõike lennult.”