Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/19/6683765t1he8f9.jpg)
Võhma seltsimaja koristustöödel katusealusest kambrist välja tulnud kontrabass läbis kolme kuu jooksul imelise muutumise ja sellega võib nüüd kontserti andma minna.
Jaanuari alguses leitud instrument oli Palmse mehe Rein Tautsi kätte jõudes võrdlemisi õnnetus seisus: pilli kael oli murdunud, roop ja keeled puudusid, katuse all konutades oli see vihmakahjustusi saanud ja seejärel osaliselt lahti kuivanud.
“Ei jäänud muud üle kui puhtaks kratsida, lahti võtta, uuesti kokku liimida, peitsida ja lakkida,” kirjeldas Tauts tehtud töid, mis puutöömehele polnud keerulised, ent võtsid siiski kolm kuud aega.
Puutööga sina peal olev mees tunnistas aga ausalt, et muusikalist kuulmist pole tal üldse ja pilli hääldesaamise eest peab aitäh ütlema hoopis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontrabassimängijale.
“Mina jagasin Facebookis infot leitud kontrabassist. Järgmisel päeval võttis ühendust folklorist Marju Kõivupuu, kes oli postitust näinud ja soovis pilli vaatama tulla,” kõneles Võhma seltsi liige Anneli Kivisaar ja lisas, et kui Kõivupuu oli kuulnud kohalikust mehest, kes pilli taastama hakkab, oli ta esialgu veidi ehmunud. “Äkki on mingi eriline rariteet ja jumal neid kohalikke töömehi teab, keeravad veel tuksi,” vahendas seltsi liige.
Marju Kõivupuu saabuski Palmsesse koos Kaupo Oldiga, kes on kontrabasside spetsialist omaette. Olt tõi kaasa roobi ja keeled, pani need paika ja häälestas pilli kolm tundi.
“Viilis millimeeterhaaval roobile vahesid sisse. Mängis, kuulas ja viilis natuke juurde,” kõneles Tauts.
Mingi rariteediga leitud kontrabassi puhul siiski tegemist ei olnud, kuigi Tautsi sõnul oli Olt kohe uksest sisse astudes öelnud, et pill on Tšehhis toodetud.
Tõepoolest, kui Tauts pilli lahti võttis, leidis ta sildi, kuhu trükitud: Tšehhoslovakkia.
Lisaks peitis instrument eneses kaht üherublast, mis trükitud 1947. aastal, üht Belomori suitsupakki ja iirisepabereid.
Samuti avastas pilli taastanud puutöömees inventarimärgise “Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Rakvere rajooni Vihula külanõukogu”, mis viitab sellele, et ilmselt oli Vihula külanõukogu omal ajal pilliostu toetanud.
Peale Kõivupuu ja Oldi tunti kontrabassi vastu huvi ka Rõngu pillimuuseumist – sooviti instrumenti muuseumisse eksponaadiks. Võhma selts seda siiski loovutada ei kavatse, plaanib hoopis Kaupo Oldi seltsimaja remondi lõppedes avamispeole esinema kutsuda. “Mõtlesime, et siis küll palume tal mõned poognad tõmmata,” ütles Anneli Kivisaar.
Rein Tautsil polnud aga tegemist esimese instrumendiga, mis tema osavate kätega uuele elule aidatakse. Tema töölaualt on läbi käinud kolm harmooniumit, üks kannel – koos kontrabassiga kokku viis või kuus pilli.
Kõige märkimisväärsem taastamistöö on seotud praegu Vihula mõisa jääkeldris asuva, Palmse mõisast pärit harmooniumiga, mis jõudis Tautsini Ilumäelt ühe talupoja kuuri alt.
“Kui ma õigesti mäletan, pärines see umbes aastast 1880. Kaheksa registriga, kõik nupud oli portselanist,” meenutas Palmse mees.
Kuidas ikkagi korda tehtud kontrabass Võhma seltsimaja katusealusesse kambrisse jõudis, ei teata siiamaani, ja ilmselt see ka saladuseks jääb.